Puuetega inimeste kodu pitsitab laen

Pärnu Maarjakodu juhataja Eva Grigor leiab oma töös palju rõõmu, kuid näeb vaeva, et leida raha abivajajatele. Foto: Mailiis Ollino

Raharaskuste tõttu palus Pärnu Maarjakodu MTÜ linnavalitsuselt oma Karja tänava maja maamaksust vabastada, kuid tulutult. Hoone ostuks võetud laen pitsitab ja juhataja kasutab kõiki võimalusi, et ots otsaga kokku tulla.

Maarjakodu juhatajasse Eva Grigorisse on kiindunud kaheksa Karja tänava maja intellektipuudega elanikku. Mõni suudab vaevu paar fraasi siduda, teine võibki jääda lõbusasti jutustama, kuid jääb hätta näiteks riietumisega.

Praegu hoolitsetakse selle eest, et vaegureil oleks tavapärane elu, mis neile tundub erakordsena. Maarjakodu klientidel on oma kodu, tuba, laud, voodi, isegi makk ja kõrvaklapid, et vahelduseks enda maailma sukelduda. Nad mängivad, jutustavad, joonistavad, käivad jalutamas ja vaatavad televiisorit. Nad on õnnelikud.

Riigi ja Euroopa Liidu ametnikudki tõdevad, et sellised abivajajad ei peaks elama palatites, vaid just niisugustes kodudes.

Nüüd tuleb vastutada ja laen tagasi maksta. Kui raha ei jätku, tuleb mõelda, tegutseda, vahel abi paluda. Nii lihtne see ongi. Eva Grigor

Juba aastaid saavad intellektipuudega inimesed Pärnus tavalist, ent ilusat elu elada, kuid ametkondade toetus väljendub kohati pigem sõnades.

“Tundub, et oleme ajast ees. Teeme seda, mida hoolekandepoliitika ideaalis ette näeb, kuid selleks pole raha ette nähtud,” sõnas juhataja.

Nimelt tõdes Grigor, et riiklikku toetust saab Maarjakodu iga kliendi pealt, kuid see raha kulubki nende hooldamisele ja ööpäevaringsele valvele. Pärnu linn jagab tegevustoetust. Ükski toetus ei arvesta otseselt üüri- või laenukuludega. Nii soetati Karja tänava maja laenuga, mille tagasimaksmist keegi ei taga. “Mingeid saladusi siin pole. Et osta maja, peab olema palju raha või tuleb võtta laenu. Maarjakodul polnud raha, aga oli eesmärk,” jutustas Grigor. “Oleme loonud kodu erilistele inimestele, kuid nüüd tuleb vastutada ja laen tagasi maksta. Kui raha ei jätku, tuleb mõelda, tegutseda, vahel abi paluda. Nii lihtne see ongi.”

Tasub märkida, et maamaks, mille vabastust juhataja linnalt palus, on alla 100 euro aastas. “See näitab, et igalt poolt tuleb kokku hoida,” selgitas Grigor.

Maarjakodu on südamelähedane Pärnu abilinnapeale Jane Metsale, kelle sõnutsi on Maarjakodu elanikele niisama oluline nagu igale inimesele kodu ja töö. “Mittetulundusühingu julgus Karja tänava maja osta oli imetlusväärne ja näide sellest, kuidas mõeldakse kaugemale tulevikule,” rääkis Mets.

Mets ütles, et ühing teeb otsuseid ise ja seega vastutab oma rahalise võimekuse eest.

Maarjakodu juhataja ei soovi rahapuuduse pärast ülemäära kurta, sest seal, kus ei aita ametnikud, on aidanud kogukond. Torumehed, ehitustöölised ja muud spetsialistid aitavad enamasti vabatahtlikult. “Meil pole raha, et mingit ametlikku teenust tellida. Seetõttu töötame suuresti vabatahtlike toel,” kommenteeris Grigor.

Septembris kirjutas Pärnu Postimees, et Maarjakodu tahab ehitada päevakeskust, sest kunagisi ruume asus Pärnu haigla ise kasutama, mistõttu elanikel pole kuskil vaba aega veeta.

Olgugi et Grigor on teinud kõike naeratades, särab ta praegu tavalisest rohkemgi. Enne intervjuud sai Grigor sõnumi, et neile tuuakse 30 ruutmeetrit parketti ja pärast intervjuud jõuab kohale metalluks. Õuel asuva garaaži päevakeskuseks tegemisega on juba alustatud. “Ühest kohast annetatakse uks, teisest kohast aken, nii ta lähebki,” kommenteeris juhataja.

Garaaž ehitatakse järgmiste nädalate jooksul elekterküttega olmeruumiks, kuid seegi on pigem ajutine lahendus, kuniks Maarjakodul ei ole õiget päevakeskust.

“Taotlesin teisipäeval linnavalitsuse nõupidamisel Maarjakodule toetust tegelusmaja renoveerimiseks,” sõnas abilinnapea Jane Mets.