Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2014/02/19/2834418t1hb05e.jpg)
Eile otsustas Vändra valla volikogu, et ei võta jutule korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud kunagist vallavanemat Peeter Reimanni, kes pakkus kohtuvälist kompromissi omastatud 43 800 euro tagasimaksmiseks.
Vald sai valida Vihtra küla jaanitule platsi ja 13 000 euro vahel.
2014. aastal mõistsid Pärnu maakohus ja ringkonnakohus Reimanni omastamises süüdi, sest ta kasutas ebaseaduslikult valla krediitkaarti enda auto kulude hüvitamiseks. Kohus tuvastas, et nii omastas Reimann aastate jooksul 43 800 eurot. Ringkonnakohus mõistis selle kuriteo eest 4080eurose trahvi.
Siiani pole Vändra vald omastatud summat tagasi saanud. Vald nõuab summat tsiviilkohtu kaudu, kuid menetlus pole veel lõppenud.
Selle aasta aprillis pakkus Pärnu maakohtu kohtunik Ivika Sillaots välja, et vaidluse võiks lõpetada kompromissiga.
29. septembril pakkus Reimanni esindaja Ljudmila Tamar Vändra vallale mitut varianti.
Näiteks pakkus Reimann vallale krunti, et nõue tasaarveldada. Vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste täpsustas, et eelmine vallavanem pakkus Vihtra külakeskuse kõrval asuvat jõesaart, mida on varem kasutatud jaanipidude korraldamiseks.
"Reimann vabaneb ebaõiglasest hagist ja valla elanikud saavad looduskaunis kohas asuvat kinnistut edasi kasutada," kirjeldas ettepanek.
Vihtra külakeskuse juhataja Reelika Arumäe kinnitas, et tõepoolest tuli talle sel aastal teade, et enam ei tohi Reimannile kuuluval Vihtra jõesaarel avalikke üritusi korraldada. Seetõttu tuli suvel jaanipidu mujal maha pidada.
"Loomulikult ei otsusta vald seda väikest saarekest 43 800 euroga ära osta," nõustus Arumäe volikogu otsusega.
Teise variandina pakkus Reimann välja, et tasub hagi lõpetamiseks vallale 13 000 eurot. Sellegagi polnud vald nõus, sest pakutud summa on tekitatud kahjust üle kolme korra väiksem.
Volikogu eelnõus on kirjas, et Reimanni pakutud kompromissi ei saa vastu võtta seepärast, et tema süü on tõestatud.
Pärnu Postimees rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Ljudmilla Tamari ja Peeter Reimanni kaebust 19. oktoobril 2016 Pärnu Postimehes ilmunud artikli „Kuriteos süüdi mõistetud eelmine vallavanem ähvardas küla jaanituld“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel räägib korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud Vändra endise vallavanema Peeter Reimanni kompromissettepanekutest vallale, mida vald aga vastu ei võtnud.
Ljudmilla Tamar ja Peeter Reimann kaebasid Pressinõukogule, et artikkel ja selle pealkiri on eksitavad, moonutatud ja ühepoolsed. Kaebajad leiavad, et artiklis olevat lauset „Reimann vabaneb ebaõiglasest hagist ja valla elanikud saavad looduskaunis kohas asuvat kinnistut edasi kasutada“ ei saa tõlgendada ähvardamisena. Kaebajad leiavad, et sisuga tutvumata annab pealkiri edasi infot, et Peeter Reimann on sõnaselgelt ähvardanud küla jaanitule ärajätmisega. Kaebajad ei ole ka rahul, et neile artiklis sõna ei antud. Kaebajad on seisukohal, et 2014. aastal tehtud foto kasutamine on asjakohatu ja teemaväline ja see ei ole seotud artikli põhitemaatikaga ja pildiallkirjas pole kirjas, millal foto on tehtud. Kaebajad leiavad, et nad ei ole avaliku elu tegelased ja seega oleks foto avaldamiseks pidanud neilt luba küsima.
Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et pärast Pressinõukogult kaebuse saamist võttis ajakirjanik Ljudmilla Tamariga ühendust ja sõlmiti kokkulepe, et valmib jätkulugu, kus kaebajad saavad põhjalikumalt teemat kommenteerida. Mõni aeg hiljem kaebajad uuest loost siiski keeldusid. Toimetus tunnistas, et esialgne pealkiri oli liialt hinnanguline ja muutis pärast kaebuse saamist pealkirja „Kohus soovitab vallajuhi omistamise juhtumis kokkulepet“. Leht lisas, et artikkel ei sisalda süüdistusi või oletusi endise vallavanema suunal, mis oleks vajanud vastulauset. Leht lisas, et foto on asjakohane ja puutub teemasse.
Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Kuna tegemist oli kompromissi kajastamisega, siis oleks pidanud leht andma Peeter Reimannile sõna.
Pressinõukogu leiab, et loo algne pealkiri oli eksitav ja sellega rikkus leht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis ütleb, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Kuigi toimetus pealkirja hiljem veebis parandas, siis oleks Pressinõukogu hinnangul pidanud parandatud pealkirja juures olema ka märge parandamise kohta.