/nginx/o/2016/11/25/6114477t1haa55.jpg)
Kuigi keegi ei saa ette kirjutada, mis vanuses lapse saama peaks, valdab arvamus, et alaealised lapsega hakkama ei saa, sest soovivad endale elada. “Iga kord, kui ma mõnd asja poes näen, siis polegi mulle tähtis endale midagi osta, vaid hoopis temale. Ta on minu elu mõte,” räägib noor ema, kinnitades, et eelarvamused ei pruugi alati paika pidada.
Kaheksas klass. Toona 15aastane Tiina (nimi muudetud, T. T.) on endast poolteist aastat vanema noormehega olnud koos kaks aastat. Et noored olid olnud kaitsmata vahekorras, ulatas noormees talle ükspäev rasedustesti.
Põhjust, miks noormees arvas, et Tiina võib rase olla, ei tea neiu siiani, sest menstruatsioon tal ära ei jäänud.
“Aga kaks päeva hiljem tuli välja, et rasedus on tõsi,” meenutab Tiina. “Kui ma seda nägin, olin segaduses ja veidi nutsin ka. Aga mees rahustas mu maha ja ütles, et me saame hakkama,” räägib Tiina.
Klassikaaslased hakkasid mind väga palju kiusama, kui mu rasedusest teada said. Tiina
Meheks nimetab Tiina lapse isa teadlikult, nimelt on nad siiani koos nii noorelt vanemateks saamisele vaatamata.
Arsti juures sai Tiina teada, et on rase seitsmendat nädalat. “Ma kartsin, mis küll edasi saab. Aga mees ikka toetas, et me jätame lapse alles. Tulgu, mis tuleb.”
Nii otsustas paar oodata kaks kuud ja siis oma peredele rääkida. Mitte niivõrd kartuse pärast, vaid selleks, et Tiinat ei sunnitaks aborti tegema. Siiski reageerisid pered nõnda, nagu tüdruk arvanud oli: “Nii minu kui mehe ema tahtsid alguses, et aborti teeksin. Aga mina seda ei tahtnud ega suutnud. Kui mehe ema seda kuulis, toetas ta meid.”
Noorena lapseootamise “eeliseid” sai Tiina tundma koolis. “Klassikaaslased hakkasid mind väga palju kiusama, kui mu rasedusest teada said,” mäletab neiu ja lisab, et siiani teeb selle meenutamine haiget. “Mind tõugati, mult võeti asju, mida siis loopima hakati. Ja seljataga räägiti eri jutte.”
Tagasi vaadates on Tiina kindel, et see on teda palju õpetanud. “Tundsin, et see tegi mind tugevamaks ja inimeste suhtes targemaks,” leiab ta.
Üheksandaks klassiks oli Tiina juba noor ema. “Mäletan korda, kui läksin vastama eelmise veerandi viimaseid asju. Mu laps oli siis kuuvanune. Ja siis hakkasid inimesed vabandust paluma selle eest, mis nad mulle teinud olid,” lausub ta
Tiina ei salga, et päevi, mil kõik tundub võimatu, on seljataga palju. “Laps oli mul vahest pooleaastane, kui hambad tegid ta igemetele valu ja ma öösiti üleval olin. Siis ei olnud kohe üldse motivatsiooni koolis käia,” avaldab ta ja valab kiidusõnadega üle elukaaslase ja klassijuhataja, kes noore ema suhtes alla ei andnud.
“Ta oli mulle suureks toeks,” räägib Tiina ja meenutab, kuidas õpetaja alati ta olemise kohta uuris. “Ja kui mul raseduse lõpu poole hakkasid jalad väga valutama, viis ta mu isegi autoga koju.
Ja tead, mis oli kõige parem tunne? Kui ma seal võimlas tunnistust võtma läksin ja mu klassijuhataja, kes oli direktorgi, ütles, et lõpetasin kooli lapse kõrvalt. Siis tundsin, et ma võin enda üle uhke olla.”
Kui algul vajasid noored lähedaste toetust, elab nüüd kolmeliikmeline pere iseseisvalt ridaelamuboksis. Praegu 18aastase Tiina laps on kahene. Noor naine, kelle sotsiaalmeediakonto on tulvil kõige tähtsama pereliikme pilte, töötab graafiku alusel Pärnus restoranis. “Pool aastat olen tööl käinud. Alguses olin teenindaja, nüüd olen nõudepesija,” räägib ta.
Kunagi tahaks Tiina teha kontoritööd. “Proovisin lapse ja töö kõrvalt täiskasvanute gümnaasiumis õppida, aga ei jõudnud. Laps ei käi mul praegu lasteaias ka,” jätkab noor ema, kellel siiski plaanis kooliteed jätkata.
Lapse isa teeb Tiina sõnutsi eri töid, teenides rohkem kui tema.
Tiina on veendunud, et elu aitab noorelt lapse saanutel joonele aidata järeltulija heaolule keskendumine. See motiveerib tahtma enamat.
Et professionaalset nõu saada, läks Tiina möödunud aastal ühingusse Caritas, mida nimetab noorte emmede kooliks. Seal aidatakse noori emasid nii nõu kui asjadega. “Aitab juba see, et seal on palju endasuguseid koos. Tunned, et ei ole üksi. Antakse laste arengu suhtes nõu ja kui vaja, jagatakse rõivaid.”
Tagantjärele ei muudaks Tiina oma elus midagi. “Laps andis mu elule tõesti täiesti uue mõtte. Ma ei kujutaks elu temata ette. Kuulsin, et töökaaslasedki pidid vaatama, kui pühendunult ja armastusega ma oma lapsest räägin,” jutustab ta rõõmsameelselt. “Iga kord, kui midagi poes näen, polegi mulle tähtis endale midagi osta, vaid hoopis temale. Ta on minu elu mõte.”
“Põhikooli lõpetasin ma ilusasti ära,” kinnitab 16aastaselt pärast põhikooli lõpetamist rasedaks jäänud Tuule (nimi muudetud, T. T.).
Raskete olukordadega nagu planeerimata rasedaks jääminegi oli Tuule võidelnud varemgi. Nimelt oli ta aastaid koolikiusamise ohver ja kui ta jõudis põhikooli lõpuklassi, kolisid tüdruku vanemad ja tal tuli ise enda eest vastutama hakata.
Just siis kohtus Tuule oma noormehe Raivoga (nimi muudetud, T. T.). Mõne aja pärast märkas Tuule, et ta sööb rohkem ja unevajadus on suurem. “Tegin päevalgi juba unepause,” meenutab ta. Selgus, et Tuule on rase.
“Kui ma esimest korda arstile läksin, kartsin väga. Aga sisendasin endale, et ma saan sellega hakkama,” kõneleb praeguseks 18aastane Tuule. Arst tegi kindlaks, et Tuule on rase 12. nädalat. “Ma mõtlesin abordile, aga arsti ja sotsiaaltöötaja jutud, et kui teha esimese rasedusega abort, ei pruugi hiljem lapsi saada, hirmutasid mind,” tõdeb ta. Nõnda otsustasid Tuule ja ta noormees lapse alles jätta.
“Seda, et ma rase olen, rääkisin noormehe vanematele, nemad toetasid mind. Enda vanematele ei rääkinud ma raseduse lõpuni. Teadsin, et nad tahaksid, et ma aborti teeksin,” ütleb Tuule. Lisades, et kuna suhted vanematega olid haprad juba varem, arvas ta, et see lõhub need täielikult.
Läinud suvel sai Tuule emaks. “See muutis mind väga. Andis juurde julgust enda arvamus välja öelda,” viitab Tuule neile, kel on talle ette heita, et ta niivõrd noorelt emaks sai.
Etteheitjaid jagub. Kui võtta lahti Tuule Facebooki leht, võib sealt lugeda mõndagi õelat kommentaari, mille mõte ikka üks: Tuule oli lapse saamiseks liiga noor.
Kurjad repliigid noort ema ei morjenda, sest kuigi tema enda vanemaid läheduses tuge pakkumas pole, saab ta toetuda lapse isa vanematele. “Ja mul on võimalus uuesti kooli minna, kui laps on küllalt vana, et saan ta lasteaeda panna,” märgib Tuule, kes tulevikus näeb end töötamas logistikuna.
Tuule sõnutsi annab laps talle jõudu. “Ma tahan, et tal oleks kaks vanemat ja ta ei peaks millestki puudust tundma,” ütleb ta. Seepärast käivad mõlemad noored vanemad tööl.
“Mina olen ametis kahe koha peal. Nii on mul töö seitse päeva nädalas, kaheksatunnised päevad,” räägib noor ema, kelle üks töökohtadest asub kodunt pea 40 kilomeetri kaugusel. “Sel ajal vaatab last vanaema ehk mu lapse isa ema.”
Tuule ei kahetse lapsesaamist ega tunne kurbust, et ei saa endavanustega pidudel käia. Ainus, mida ta rohkem vajaks, on toetus. Praegu saab ta tuge eelkõige oma õelt, kes Tuulest aastaid noorem. “Kui laps on saanud lapse, oleks oluline, et vanemad neid aitaksid,” kinnitab noor ema.
Noored sünnitajad Pärnu haiglas
2015:
2016 (tänaseni):
Alates 2006. aastast on kõige nooremad sünnitajad olnudki 14aastased.
Andmed: Pärnu haigla
:format(webp)/nginx/o/2016/10/21/5985535t1hd5a6.jpg)