Pildid: Jätkus kohus taksojuhi mõrvas süüdistatavate vendade üle

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu maakohtus jätkus täna kohtuprotsess vendade Filip-Artur ja Benjamin Hiienurme üle, keda süüdistatakse mullu Pärnumaal 31. jaanuaril taksojuhi tapmises.

Lääne ringkonnaprokurör Gardi Anderson luges istungil ette ja näitas tõendeid.

Tema laua kõrval olid virnas kastid ja pakid: süüdistatavate kaitsjad olid palunud tal tuua kohtusaali kõik asitõendid, millest mõnda nad soovisid nähagi. „Tõsi, sõiduautot me siia ei toonud,“ lausus Anderson advokaatidele.

„Mind huvitab noatupp,“ lausus Filip-Arturi kaitsja istungi lõpus, kui käes oli "pakkide avamise aeg". Hetk hiljem tõmbas ta kummikinda kätte, tõstis noatupe silme ette ja vaatas seda teraselt.

Kui projektor suunas seinale tapmiskohal pildistatud lähikaadrid tapetust, vajus kohtupingi taha vanemagi venna pea.

Istungi alguses kirjeldas prokurör, kuidas noormehed jäid eri turvakaamerate vaatevälja.

Pärnu südalinna kaamerate salvestistest nähtub, kuidas kaks noormeest istuvad 31. jaanuari õhtul Lembit Uibo taksosse. Veidi aega hiljem sõidab auto mööda Papiniidu tänavat Tammiste suunas.

21.07 on näha Sindi Maxima turvakaamera salvestiselt, et sama takso liigub Pulli küla poolt Sindi kesklinna suunas. Plafoon sel ajal enam ei põle. Nagu nähtub Sindis Rähni tänava eramu seinale kinnitatud kaamera salvestiselt, liigub takso veidi hiljem Kalda teed pidi Paikuse poole.

31. jaanuari õhtul jäi auto turvakaamera vaatevälja Ikla piiripunktis, 1. veebruaril Läti-Leedu piiril.

Sindis Kalda teelt leiti maha visatud esemed: riided, raamatud, takso plafoon, Lembit Uibo auto dokumendid, kindad, noatupp ja taksojuhi tahvelarvuti. Muu hulgas oli seal Villa Tennise numbritoa võti. Seal ööbisid vennad Hiienurmed Pärnus olles.

Röövitud autost leiti taksojuht Lembit Uibo ja Filip-Artur Hiienurme verd. Niisamuti leiti sealt mõlema Hiienurme DNA.

Anderson rääkis, et taksojuht Lembit Uibot löödi terava esemega vähemalt 95 korda, muu hulgas pähe, kaela, kätesse ja jalgadesse. Taksojuhi surma põhjustasid prokuröri sõnutsi torkehaavad, mille tagajärjel tekkisid ohvril sisemised ja välised verejooksud. Surm saabus umbes kümme minutit pärast vigastuste tekitamist.

Silmanähtavalt löödud Benjamin Hiienurm vaatas nagu eelmiselgi istungil pea kogu istungi enese ette maha. Kui projektor suunas seinale tapmiskohal pildistatud lähikaadrid tapetust, vajus kohtupingi taha vanemagi venna pea.

Anderson luges ette, kuidas vastavas määruses on kirjeldatud Hiienurmede kinnipidamist.

Vennad sõitsid röövitud autoga Panevėžyse lähedal asuvasse Statoili. Seda märkasid kohalikud politseinikud. Et taksomärgistusega sõiduk tundus Eesti kolleegidelt tulnud kirjeldusele vastav, kutsusid politseinikud abi noormeeste kinnipidamiseks.

Kolleegide saabumiseni jälgisid nad autot mõnda aega. Seejärel läksid nad sõiduki juurde ja vestlesid autos olnud kahe noormehega vene keeles, et viita kolleegide saabumiseni aega.

Kui abivägi jõudis kohale, üritas Benjamin inglise keeles seletada, et ostis auto. Seda tõestavaid dokumente tal esitada polnud.

Vennad olid võrdlemisi rahulikud. Benjamin lonkas paremat jalga, mis oli kaltsuga kinni seotud. 

Auto tagaistmel oli õlakott, millest turritas välja relva meenutav toru. Näha oli verd.

„No comments,“ lausus Filip-Artur. Nii kogu Leedus oldud aja, kui temalt ütlusi küsiti.

Prokurör Anderson rääkis, et Filip-Arturile tehti tänavu aprillis Eestis psühhiaatriline ekspertiis. Noormeest hinnanud ekspert jõudis järeldusele, et Filip-Artur on süüdiv.

Peale selle märkinud Filip-Artur, et on endale pika vangistuse lubamiseks piisavalt noor.

Vanem vendadest, Filip-Artur, võttis 9. jaanuari kohtuistungil tapmise omaks. "Ma ei mäleta täpselt, kuidas see juhtus. See toimus mu peas kiiresti," lausus ta ja tunnistas, et lõi ohvrit nii noa kui kruvikeerajaga.

Noorem väitis, et tegutses Filip-Arturi taktikepi all ega osalenud tapatöös. Küll tunnistas ta, et aitas vennal ohvri kraavi tõsta.

"Kas vend otsustab teie eest?" küsis prokurör Gardi Anderson.

"Otsustes, mis puudutab meid mõlemaid, jah," vastas noorem vend.

Benjamin lisas, et oli röövitud taksoga tapmiskohalt lahkudes šokis, kuna polnud kunagi varem midagi niisugust teinud.

9. jaanuari istungil arutati selle üle, kas rööv oli vendadel ette kavatsetud. "Idee, mitte plaan," vastas Filip-Artur prokuröri küsimusele, kas taksosse istudes oli neil plaan auto röövida.

Ometi tuvastas kohtueelne uurimine, et Filip-Arturil oli taksosse istudes vööl pussnuga. Peale selle rääkis Benjamin, kuidas nad otsisid vennaga enne sõidu alustamist kotist välja kruvikeeraja, millega hiljem auto katuselt plafoon eemaldada. Alles tagantjärele said nad teada, et see oli kinnitatud katusele magnetiga.

Muu hulgas arutati eelmisel istungil selle üle, milline inimene oli tapetud taksojuht. Andersoni palvele iseloomustada isa Lembitut, vastas poeg Verner: "Kui ma olen kunagi oma lastele sama hea isa, olen väga rahul."

Poeg lisas, et ei mäleta olukordi, millele tema isa oleks äkiliselt reageerinud. "Ta oli väga tasakaalukas: alati nägi, et klaas on pigem pooltäis, mitte pooltühi," selgitas ta.

Filip-Arturi kaitsja tundis muu hulgas huvi, kui heas vormis ja kui julge inimene oli ohver. Peale selle küsis ta tapetu pojalt, kas tema isa nägi noorena Kuld Lõvi trahteris töötades kaklusi ja kas ta pelgas neid.

Niisamuti vaagiti, kas Uibo võis osutada noormeestele vastupanu. Tapetu poeg ja abikaasa olid veendunud, et auto polnud Lembitule nii tähtis, et selle pärast oma eluga riskida.

31. jaanuaril kella 23 ajal sai politsei teate, et Pärnumaal on taksojuhilt röövitud sõiduk Mercedes-Benz ja seda juhtinud mehega ei ole õnnestunud ühendust saada. Politsei tuvastas, et auto lahkus Eestist kella 22 paiku Ikla kaudu. Seejärel informeeriti kolleege nii Lätis kui Leedus. Leedu politsei abiga peeti röövitud sõiduk Panevėžyse kandis kinni. Sõidukis olid Eesti kodakondsusega 18- ja 20aastane mees, kes alaliselt Eestis ei ela.

Kadunud taksojuhi torkehaavadega surnukeha leiti järgmisel päeval Pärnumaalt Pulli küla lähedalt.

Leedu kohus vahistas mõrvas kahtlustatavad Eesti õigusabitaotluse alusel ja 4. märtsil otsustas nad Eestile välja anda. 9. märtsiks jõudsid noormehed Eestisse, kus Pärnu maakohus kontrollis nende vahistamise aluseid ja jättis kahtlustatavad eeluurimise ajaks vahi alla.

Kohtuprotsess jätkub Pärnu maakohtus 30. jaanuaril.

Eelmise istungi kokkuvõtet on võimalik lugeda siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles