Epp Adler: Jah, ma olen feminist. Kas teie ei ole? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Epp Adler.
Epp Adler. Foto: PP

Täna on naistepäev, see nõukogude ajast tuttav punaste nelkide püha. Kas teadsite, et see traditsioon sai alguse USAs 1848. aastal, mil sealsed naised said juurde õigusi ja vabadust? Naistepäev ei ole mul kalendris kirjas, kuid annab võimaluse selle teema üle mõelda.

Tundub, et meie ühiskonna ideaal on tubli ja korralik alluv tüdruk, mitte naine. Naine on ohtlik, kuna tähendab ju küpsust, isemõtlemist, iseseisvust. Ja nii tagamegi tüdrukute hordid, kes alluvad ja kiidavad takka ja on rahul.

Saan kogu aeg kiita oma tubliduse eest. Samal ajal pean vastama küsimustele nagu “Kas sa ei karda, et see takistab sul mehe leidmist?” või manitsustele laadis “Oma toimekuse kõrval ei tohi unustada ka pere loomist”. Viimasel ajal olen hakanud vastu küsima õigesti olemise soovitusi. Tavaliselt siis vestlus lõpeb, sest soovitused puuduvad. Pealegi, tublid tüdrukud nii ülbelt ei vestle, vaid vaikivad alandlikult naeratades ja punastades.

Tagasi üles