Varbla vald aitab vaenlase lennukitel peitu pugeda

Üle kolme aasta on Varbla vallas töötanud õigusvastaste ehituslubade alusel püstitatud elektrituulikud, mis takistavad õhuväeradaril vaenlase õhusõidukite avastamist. Foto: shutterstock.com

Varbla vald üritab õhuväeradari tööd takistavaid Tamba tuulepargi elektrituulikuid meeleheitlikult seadustada, sest pärast kasutusloata töötavate tuulikute mahavõtmist ähvardaks valda kümnete miljonite eurode suurused kahjunõuded.

2016. aasta 11. oktoober. Riigikohus rahuldas Tamba tuulikutest 337 ja 714 meetri kaugusel elava Arne Albergi kaebuse ja tühistas tuulikute kasutusload. Kasutuslubade aluseks olevad ehitusload tunnistas kohus õigusvastaseks.

Albergi häiris 99 meetri kõrguse masti ja 101 meetri pikkuste tiibadega (kõrgus koos tiibadega 149,5) tiivikute müra ja jäätükkide lendamise risk. Kuna püsti pandud tuulikud olid detailplaneeringus lubatust kõrgemad, otsustas kohus 2013. aasta oktoobris ja detsembris tööd alustanud tuulikutelt kasutusloa ära võtta ja soovitas vallal kaaluda uute, kas või ajutiste kasutuslubade andmist.

Varbla vallavalitsus alustaski eelmise aasta 28. detsembril taas kasutuslubade menetlust. Üks, kellega kasutusloa eelnõu vallavalitsuse korralduse kohaselt tuli kooskõlastada, oli kaitseministeerium.

Eesti on NATOga liitudes võtnud endale kohustuse tagada NATO nõuetele vastav radarkate. Mati Kuppar

Vald saatis kolm aastat tagasi püstitatud tuulikute ehitusprojektid kaitseministeeriumi ja küsis ajutist kasutusluba. Ministeerium keeldus, sest üle 40 meetri kõrgused tuulikud segavad õhuseireradari tööd.

“Eesti on NATOga liitudes võtnud endale kohustuse tagada NATO nõuetele vastav radarkate. Elektrituulikute taha jääb pime- ja varjuala, kus tuvastustõenäosus ei pruugi olla nõutud tasemel,” selgitas kaitseministeeriumi planeerimise ja töövõime tagamise nõunik major Mati Kuppar.

Arusaadavatel põhjustel ei saa kaitseministeerium Tamba tuulikute ohtlikkust leheveergudel üksikasjalikult kirjeldada. Põhimõtteliselt on liiga suured tuulikud nagu pöörlevad peeglikillud, mis radarikiiri tagasi peegeldavad, valejälgi tekitavad ja radarile nähtamatu seina moodustavad.

Vald: kaitseministeeriumi luba pole vaja

“Tamba generaatorite puhul ei ole kaitseministeeriumi kooskõlastus nõutav ega siduv ja selle puudumine kasutuslubade andmist ei välista. Küll on kaasamise käigus kaitseministeeriumi ilmutatud riigikaitsehuvi üks põhjendatud huvisid, mida ajutiste kasutuslubade andmisel kaalutlusõiguse teostamisel arvestada, eeskätt kõrvaltingimuste seadmise otsustamisel,” teatas Varbla vallavanem Sivar Tõnisson, kes kaitseministeeriumilt kooskõlastust küsis ja eitava vastuse sai.

Seni on ehitamine käinud Eesti Vabariigis nii, et esmalt kuulab omavalitsus ära asjast huvitatud pooled ja kehtestab detailplaneeringu, seejärel väljastab ehitusloa ja lõpuks kasutusloa.

Varbla vallavolikogu kehtestas 2003. aastal detailplaneeringu, mis lubab püstitada 120 meetri kõrgusi tuulikuid. 2006. ja 2012. aastal väljastatud ehitusloas on tuulikute kõrgust õigusvastaselt pikendatud ja 2013. aastal on vald tuulikutele kasutusloa andnud, ent detailplaneeringut, mis suuremat kõrgust lubaks, pole volikogu kehtestanud.

Lennundusseaduse järgi on kaitseministeeriumil kohustus tuulegeneraatorite ja -parkide detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada 2008. aasta 22. detsembrist. Seadus ei räägi sõnagi kasutuslubade kooskõlastamisest, eeldades, et enne seda on planeering ja ehitusluba juba kooskõlastatud.

Varbla vallavanem on juristide abiga üles ehitanud konstruktsiooni, kus ajutise kasutusloa menetlemisel tegeldakse asjadega, mis tuleb kokku leppida detailplaneeringu arutamise käigus. Kui seda detailplaneeringu menetlemiseks nimetada, tekiks kaitseministeeriumil vetoõigus. Seetõttu eelistab vallavanem rääkida menetlusel “ministeeriumi kaasamisest”.

Tõnissoni väitel kehtivad 2012. aasta ehituslubade asemel, millele kaitseministeeriumi kooskõlastust ei küsitud ja mille riigikohus õigusvastaseks tunnistas, 2006. aasta ehitusload. Kuppar sellega ei nõustu, meenutades, et ehitusluba aegub kahe aastaga. Oluline on kuupäev, 2008. aasta 22. detsember, mil kaitseministeeriumil tekkis kooskõlastamise õigus.

Ka Tamba tuulikute omanikke esindava vandeadvokaadi Martin Tamme arvates pole kaitseministeeriumil võimalik tuulikute seadustamist keelata.

“On väga küsitav, kas kaitseministeerium oleks üldse saanud tuulikute rajamist takistada, arvestades 2003. aasta detailplaneeringut, 2004. ja 2006. aasta ehituslube ja ulatuslikke investeeringuid seoses elektriliitumisega. Kui küsida, mida oleks ministeerium pidanud tegema tuulikute rajamise takistamiseks, siis ta oleks pidanud protestima 2012. aasta ehitusload halduskohtus 30 päeva jooksul alates nendest teadasaamisest,” leidis Tamme.

Vandeadvokaat meenutas, et Muhu saare õhuseireradar alustas tööd 2013. aasta märtsis, Tamba tuulikud aga alles sügisel. “Kuigi ehituslube ministeeriumiga ei kooskõlastatud, oleks ministeerium pidanud reageerima, kui nägi tuulikuid radaripildis. Kuni 30.01.2017 kooskõlastuseni kaitseministeerium ei reageerinud ja kaotas sellega võimaluse tõstatada tuulikute olemasolu küsimus,” väitis Tamme.

Kuppari sõnutsi peab kaitseministeerium üle vaatama kõik planeeringud ja ehitusdokumendid, mis avaldaksid mõju riigikaitselistele ehitistele. Ilma ministeeriumi kooskõlastuseta ei saa planeeringut kinnitada ega selle põhjal ehitusluba väljastada.

Venitamine on paljude huvides

Tõde võiks selguda kohtus, kui keegi sinna otsustaks pöörduda. Seni töötavad tuulikud juba viiendat kuud kasutusloata. Ehitusseadustiku kohaselt tuleks kasutusloa taotlused lahendada 30 päeva jooksul, ent Varbla vallavalitsusel läks ainuüksi menetluse alustamisega üle kahe kuu.

Venitamine on kasulik kõigile peale riigikaitsehuve esindava kaitseministeeriumi. Küsimusele, millised väljavaated on ministeeriumil radari segamine lõpetada ja tuulikud omaniku tahte vastaselt maha võtta, ei soovinud kaitseministeerium vastata.

“Sellele küsimusele ei saa praeguses menetlusetapis üheselt vastata. Saab ainult oletada ja see ei ole kõnealuses olukorras mõistlik,” lausus major Kuppar.

Riigi huve jälgima pandud maavanem Kalev Kaljuste lahendas probleemi elegantselt. “Kuna riigikohus on tunnistanud õigusvastaseks tuulikute ehitusload ja tühistanud tuulikute kasutusload, ei ole kehtivaid haldusakte, mille üle järelevalvet teostada. Riigikohtu otsuste täitmise kontrollimiseks maavanemal pädevus puudub,” teatas ta.

Nii maavanemal kui kaitseministeeriumil tekib võimalus järgmisi samme astuda siis, kui Varbla vald midagi otsustab. Seda ei pruugi ametis vallavanem teha ja oktoobris ühineb Varbla koos kolme omavalitsusega Lääneranna vallaks.

Kui tuulikud maha võetakse, võib keskkonnainvesteeringute keskus 7,4 miljoni eurose toetuse Tuuleenergia OÜ-lt tagasi küsida. Vaevalt jätab ettevõte selle raha ühes muude mahavõtmiskuludega vallalt sisse nõudmata.

Küsimusele, kas Varbla vald on ühinemisläbirääkimistel teisi omavalitsusi tõenäolistest nõuetest informeerinud, vastas vallavanem Tõnisson, et sellist olukorda ei saa tekkida. Aasta pärast ei pruugi teda aga enam võimu juures olla. Samamoodi on töölt lahkunud valla ehitusnõunik, keda Tõnisson õigusvastaste ehituslubade süüdlaseks peab.

Leedukad jäeti jamasid klaarima

Kolm kuud enne riigikohtu otsust lahkus Tuuleenergia OÜ omanike seast 2012. aastal tuuleparki investeerinud Suurbritannia BaltCap Private Equity Fund. Tuntud fond oli tuulepargi omanik HOB OÜ kaudu, mis kohe äriregistrist kustutati.

“See faas sai edukalt lõpetatud 2015. aastal, kui tuulepargid (Tamba ja Mäli, T. R.) alustasid tööd,” selgitas müügitehingut nõustanud advokaadibüroo Rask oma kodulehel.

Alla poole Tuuleenergia OÜst omanud Andres Lõhmus, Priit Põldar, Silvia Limmart ja Vello Madiberk olid ettevõttest lahkunud juba 2016. aasta alguses. Nüüd on nii nende kui Suurbritannia fondi asemel Tamba tuulikute omanik Leedu riiklik energiafirma Lietuvos Energia.

Leedukate huve kaitsev vandeadvokaat Tamme oli veel neli aastat tagasi Pärnu maavalitsuse esindaja. Ajal, mil maavanem oli Andres Metsoja, üritas maavalitsus hiljem õigusvastaseks tunnistatud Tamba ehituslube kohtus tühistada, ent sõlmis lõpuks Varbla vallaga kompromisskokkuleppe.

Kokkuleppe järgi pidi Varbla vald korraldama uue Tamba tuulepargi detailplaneeringu menetluse. Planeeringu algatamisest kaugemale pole vald tänini jõudnud, küll väljastas ta paar kuud hiljem tuulikute kasutusload, mis õigusvastaselt püstitatud tuulikutel tööd lubasid alustada.

Metsoja sõnade kohaselt pettus ta kohtusüsteemis, sest vaatamata ilmselgele seadusrikkumisele ei rakendanud kohtunik esialgset õiguskaitset ja lasi tuulikutel kerkida. Nüüd üritatakse ehitust tagantjärele seadustada ja ohustada tunduvalt enam kui ühe ettevõtte majandushuve.

Varbla vallavanem lubas “tuulikute kõrvaltingimuste seadmisel” riigikaitse huvidega arvestada. “Samal ajal ei saa mitte kuidagi väita, et kaks Tamba tuulegeneraatorit tekitaksid pärast riigikohtu otsust Eesti Vabariigile suuremat julgeolekuriski kui varem. Samuti mitte seda, et Eesti edelaosas asuvad kaks tuulegeneraatorit põhjustaks suurema julgeolekuriski kui näiteks Eesti idaosa tuulepargid,” rääkis Tõnisson.

Kaitseministeerium julgeolekuriskide üle leheveergudel väitlema ei hakka. Küsimus, kuidas saab üks vallavalitsus aastaid seadusi rikkudes Eesti Vabariigi kaitsevõimet kahjustada, jääb aga kummitama.

2003

• 2003. aasta augustis kehtestab Varbla vallavolikogu detailplaneeringu, mis lubab Tamba tuuleparki rajada kolm kuni 120 meetri kõrgust tuulegeneraatorit (kõrgus koos tiiviku pikkusega). Kui 120 meetri kõrgused tuulikud oleks valminud enne 2008. aasta 22. detsembrit, mil kaitseministeeriumil tekkis lennundusseaduse kohaselt kooskõlastamise õigus, oleks ministeerium pidanud tuulikutega leppima.

2004

• 2004. aastal väljastab Varbla vallavalitsus kolme 120 m kõrguse tuuliku ehitusloa ja 2006. aastal kahe 151 meetri kõrguse tuuliku ehitusloa.

2006

• 2006. aasta oktoobris alustab Tuuleenergia OÜ kahe tuuliku teenindustee ja platvormide ehitamist. Tekib vastuolu looduskaitsjatega ja tehakse täiendav keskkonnamõjude hindamine.

2012

• 2012. aasta 10. veebruaril väljastab Varbla vallavalitsus kahe 161 meetri kõrguse tuuliku ehitusload. Tuuleenergia OÜ hakkab uuesti ehitama, Pärnu maavanem Andres Metsoja vaidlustab ehitusload kohtus.
• 2012. aasta detsembris algatab Varbla vallavolikogu Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise, mis on tänini lõpetamata. Nähes, et kohus ei peata õigusvastaste ehituslubade alusel ehitamist, sõlmivad maavanem ja Varbla vald 2013. aasta 28. juunil kohtuliku kompromissi, milles vald kohustub korraldama uue Tamba tuulepargi detailplaneeringu menetlemise.

2013

• Detailplaneeringu lõpuniviimise asemel väljastab Varbla vallavalitsus 2013. aasta oktoobris ja detsembris kahe tuuliku kasutusload. Tuulikute naaber Arne Alberg vaidlustab tuulikute kasutus- ja ehitusload kohtus.

2016

• 2016. aasta jaanuaris ja juulis müüvad Tuuleenergia OÜ senised omanikud oma osaluse Leedu riiklikule energiafirmale Lietuvos Energia. Väidetavalt teadsid leedukad kohtuvaidlusest.
• 2016. aasta 11. oktoobril tühistab riigikohus tuulikute kasutusload ja tunnistab nende aluseks olevad ehitusload õigusvastaseks.
• 2016. aasta 28. detsembril alustab Varbla vallavalitsus kasutuslubade avatud menetlust. Vallavalitsuse korralduse kohaselt tuleb kasutusloa eelnõu kooskõlastada kaitseministeeriumiga. Pärast kaitseministeeriumi keeldumist leiab Varbla vallavanem Sivar Tõnisson, et kasutusluba ei peagi ministeeriumiga kooskõlastama.