Vaidlus lõhutud mõrdade üle laastas kaluri

Hüljeste katki rebitud ja kõlbmatuks venitatud mõrrad seisavad kalur Avo Naari hoovis tarbetult siiani. Foto: Mailiis Ollino

Kalur Avo Naar soetas kallid hülgekindlad võrgud, kuid siiski tõmbas loivaline need ribadeks. Rännak õigluse nimel laastas pretsedendi loonud kalamehe, kes siiani on veendunud, et teda peteti.

“Tuleb vist hakata kodu müüma,” tõdes Häädemeeste valla Jaagupi küla kalur pärast aastaid kestnud vaidlusi. Mitukümmend tuhat eurot arveid kohtult ja advokaatidelt on tõsiasi.

Segadus algas 2009. aastal, kui põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) teatas, et moodsate hülgekindlate võrkude soetamiseks saab ametilt toetust paluda.

“Tegu on uudse tehnoloogiaga. Neid kergeid ja tugevaid võrke hülged ära lõhkuda ei suuda,” julgustas sel ajal kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves. Siiski nentis ta, et need võrgud on ühtlasi tavalistest kümme korda kallimad, kuid arvas, et investeering tasub end ära.

Nii küsiski Naar toetust, soetas hinnalised mõrrad ja viis 2014. aastal tuttuued ja väidetavalt hävimatud võrgud merre. Kui mees need välja tiris, avastas ta augulised püünised.

Esialgu ei tahtnud kalur vaatepilti uskuda, sest hülgekindlust lubasid ja reklaamisid nii müüja kui PRIA. Kuid peagi tuli nentida fakti, et mingi superhüljes oli kaks võrku katki käristanud ja põgenevatest kaladest kõhu täis puginud.

Tasub märkida, et üks võrk maksab 4680 eurot, seega on loivalise tekitatud kahju võrreldav kasutatud auto hinnaga.

Olgugi et juhtunu on harv, laekus kaebusi katkisest hülgekindlatest mõrdadest kõikjalt Põhja-Euroopast, kuid Taani tootja oskas selle jutu peale vaid naerda. “Arvan, et hülged on käinud hambaarstil või on neil olnud hea suvi ning nad on suuremad ja tugevamad (sic!),” vastas Naari kaebusele Taani ettevõtte müügidirektor.

“See on ju mõnitamine. Kui kuulikindlast vestist kuul läbi tuleks, kas siis ka keegi ei vastutaks?” küsis kalur.

Naar otsustas pöörduda kohtusse ja nõuda talle mõrra müünud hiiumaalaselt Imre Kivilt nelja mõrra hinda ehk 18 720 eurot ja intressi. Kalamees selgitas kohtule, et teda on eksitatud väitega, justkui mõrrad oleksid hülgekindlad.

Kaebust jahvatas läbi aastate mitu kohtuastet ja 5. aprillil tuli riigikohtust karm otsus: õigus jäi Kivile, Naari viimast vaidlustust ei võetud menetlusse ja kalur peab tasuma peale enda õigusabi vastaspoole advokaatide tasu ja kohtukulud. Hinnanguliselt läks kohtuasi kalamehele maksma mitukümmend tuhat eurot. Naari sõnutsi oli ta nõus nii kaugele minema, kuna advokaadid lubasid vaid võitu.

Kohtus kaluriga piike ristanud võrkude edasimüüja Kivi on kohtuotsusega rahul.

“Hülgekindlus on rohkem selline väljend, mis levib rahvasuus, ja seda ei peaks nii otseselt võtma. Pole vaja kiunu üles tõmmata ega lihtsa sõna kallal võtta,” rääkis Kivi.

Kivi tõdes, et segadus võis alguse saada sellest, et PRIA taotlustingimustes nimetati Dyneema võrke tõepoolest hülgekindlaks. “Tean, et järgmises taotlusvoorus on nad juhtunu tõttu selle väljendi oma dokumentidest välja praakinud,” ütles ta. Lisades, et vaidlus sai pretsedendiks.

“Sellega ma ei piirdu,” jäi Naar rahulolematuks. “Edasi läheme kaebusega Euroopa kalandusfondi.”

Nimelt kurdab Naar selle üle, et PRIA jagas tuhandeid toetusi hülgekindlatele võrkudele, mis tegelikult seda polnud. “Sisuliselt said nii ju petta tuhanded kalurid, kes valeinfo põhjal need võrgud soetasid,” selgitas ta.

Naari jutu järgi käis PRIA ekspert tema võrke vaatamas ja kinnitas, et tegu on nõuetekohaste mõrdadega. “Ise hiljem avastasin, et kõige tipuks olid püünistel valed ujukid peal, mistõttu võrk uppus ära. Mida ta siis kontrollis?” küsis kalur.

PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Ilves märkis, et toetuse saamiseks pidi tõepoolest ekspert andma hinnangu mõrdade hülgekindluse kohta. Konkreetseid võrke kontrollis kalandusteadlane. Hinnangus oli esile toodud, et soetatav mõrd on hülgekindlast Dyneema materjalist, mispärast PRIA kalurile toetuse andiski.

Kaluri jutu järgi poleks algusest peale tohtinud materjali nimetada hülgekindlaks, kuna sedasorti materjali pole olemas. “Palusime välisekspertide hinnangut ja seal naerdi selle peale, et keegi Dyneemat hülgekindlaks nimetab,” ütles Naar.

“See on tõesti tugevam kui meil müüdavad võrgud. Minu mõrd käis ekspertiisis ja sealt öeldi, et see Dyneema niit peab vastu kuni 90kiloste hüljeste rünnakutele, kuid isahüljes võib kaaluda kuni 200 kilogrammi,” põhjendas kalur.

Naar tõdes, et Dyneema niite on paksemaidki ja tema kogemuse järgi töötavad need hästi, kuid sel juhul tulnuks materjal soetada toetuseta. “Oleksin teadnud, oleksin läinud kohe selle peale, aga algul uskusin PRIAt ja sain petta,” ütles ta.

“Kui selles riigis kindel sõna ei kehti, siis seda riiki pole mulle olemas,” kostis kalur nördinult.

Ilves selgitas, et järgmiseks perioodiks on koostatud uus toetuse maksmise korra eelnõu, mis ootab veel maaeluministri allkirja. “Nüüd määratakse toetust eraldi määruse ja nõuete alusel,” vastas ta küsimusele, kas PRIA on nõudeid muutnud.

Ilves tõi esile, et hülgekindla mõrra mõistet on tõepoolest nõuetes täpsustatud. Paremini on selgitatud teaduslik taust ja nimetatud uuringud võrkude hülgekindlamaks ehitamise kohta.

Ilves selgitas, et hülgekindla püügivahendi mõiste tuleb Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi uuringust. “Seega ei ole see termin PRIA kehtestatud ega defineeritud. See ei väljenda ameti hinnangut püügivahendi omadustele,” ütles kalandustoetuste büroo juhataja.