Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6594509t1h862c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6594509t1h862c.jpg)
Jalgpalli EMil 2016. aastal imetiimi staatusesse tõusnud islandlaste kohta avaldati imestust: “Kuidas nad seda tegid? Kui nemad suudavad, suudame meie ka!” Islandlased ise on põhjusena esile toonud kättesaadavat huviharidust. Oma riigis oleme tüdimuseni otsinud võluvitsa, mis meie talendid esile tooks ja Eesti innovatsiooniseisakust välja aitaks. Ehk annab käesoleva aasta 1. septembril rakenduv huvitegevuse kontseptsioon tugeva tõuke, et talendid avalduksid? Kontseptsiooni eesmärk on tagada kõigile lastele võimalus osaleda end arendavas huvitegevuses.
Noorteseire andmetel ei ole kümme protsenti seitsme- kuni 26aastastest noortest viimase kolme aasta jooksul võtnud osa ühestki huviringist ega trennist. See tähendab, et umbkaudu 30 000 last ja noort on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud, mis omakorda tähendab, et lubamatult paljude laste tugevad küljed jäävad avastamata ja arendamata ja nende täispotentsiaal saavutamata.