Kogenud Pärnumaa lasteaednik nüpeldas lapsi järjepidevalt

Mudilastele karistuseks haiget teinud õpetaja mõisteti kohtus tingimisi vangi, samuti peab ta osalema sotsiaalprogrammis, et õppida mõistma oma tegude mõju. Foto: shutterstock.com

Neli aastakümmet Pärnumaal mudilasi kantseldanud 62aastane lasteaednik Kersti karistas järjepidevalt kolme- kuni viieaastasi lapsi füüsiliselt: nüüd on ta kriminaalkurjategija.

Kui lõpuks küsisin tütrelt, kas tõesti nii juhtus, vastas ta jaatavalt, kuid õpetaja tegi talle selgeks, et laps on ise süüdi.

“Sa usaldad lapse kogu päevaks lasteaeda. Oli väga jube tunne midagi sellist järsku teada saada,” meenutas Kaire (ohvrite kaitseks on muude asjaosaliste nimed muudetud, M. L.), kelle tütrele lasteaiaõpetaja käe külge pani.

Kui kolmeaastane Kerli hakkas kodus rääkima sellest, kuidas õpetaja tema kaaslasi aeg-ajalt tutistab, kõrvust sakutab ja lööb, ei teadnud vanemad, mida arvata. Kahtlused osutusid šokeerivaks tõsiasjaks, kui emad-isad teemat omavahel arutama hakkasid ja võsukestele õpetaja käitumise kohta küsimusi esitasid.

“Kui lõpuks küsisin tütrelt, kas tõesti nii juhtus, vastas ta jaatavalt, kuid õpetaja tegi talle selgeks, et laps on ise süüdi,” avaldas Kaire.

Vanem tunnistas, et see oli karm õppetund, mille abil mõistis, et last tuleb rohkem usaldada ja kuulata. “Kõige selle käigus tundsin end süüdi, et oma tütart kaitsta ei suutnud,” nentis ta. Lapsed ei julgenudki karistamisest kodus rääkida, arvates, et satuvad nii pahandustesse.

Pärast kehalise karistamise ilmnemist Kersti oma tegusid vanematele ei tunnistanud ja süüdistas lapsi valetamises. “Ta heitis meile lausa ette, et mis mõttes me mingisuguseid lapsi usume, mitte teda, kes on mitukümmend aastat lasteaias töötanud,” lausus lapsevanem.

Kersti ajakirjanikule kommentaare ei jaganud. “Sellest rääkige minu advokaadiga,” ütles ta ja viskas toru hargile.

Maapiirkonna lasteaia direktor jutustas, et Kersti tuli lasteaeda tööle kohe pärast ülikooli lõpetamist ja töötas samal ametikohal üle 40 aasta. Juhi sõnutsi oli õpetaja tubli ja kohusetundlik pedagoog, olgugi et karmi silmavaatega, kuid sellist käitumist ei osanud asutuse juht temalt oodata. “Küll ta käis lastega kalal, küll korraldas jalgrattamatku,” ütles direktor.

Teade, et ohvreid oli seitse, tuli direktorile üllatusena. Ta väitis, et pole konkreetsete juhtumitega kursis. Lasteaia juht teadis enda väitel vaid seda, et kolmeaastane laps oli näinud Kerstit kedagi tutistamas.

Ühel päeval laekus juhi lauale aga vanemate pöördumine 14 allkirjaga. See andis teada Kersti vägivallatsemisest ja lapsevanemad nõudsid, et kasvataja ametist eemaldataks.

Küsimusele, kuidas ta ise laste füüsilisse karistamisse suhtub, vastas direktor, et tema läkski pärast vanemate pöördumist politseisse ja see peaks lasteaia juhi arvamust selgelt näitama.

Pärnumaa noorsoopolitseinik Alar Abel rääkis, et tõepoolest edastas lasteaia juht talle murettekitava teate. “See oli mu kümneaastase staaži jooksul esimene kord, kui minuni jõudis sellist laadi kaebus,” tunnistas politseiametnik.

Abel tegi enda jutu järgi vallale ja lasteaiale ettekirjutuse, et õpetaja ei sobi sellesse ametisse. “Ainuüksi vestlusest temaga sain aru, et ta ei sobi lastega töötama,” põhjendas ta. Abel rõhutas, et sellega tema roll piirdus ja kriminaaluurimisega tegelesid kolleegid.

Pärast teateid lastevastasest vägivallast ja noorsoopolitsei ettekirjutust vabastatigi Kersti ametist.

Lasteaia juht nentis, et vallandamisel oli muidki põhjuseid, kuid ei täpsustanud neid.

Kriminaalmenetlus alustati 2016. aasta juunis. Politsei poole pöördus vallavanem, kelle poole omakorda pöördusid lapsevanemad, kes soovisid lasteaiaõpetaja käitumise uurimist

Nüüd ongi Kersti kohtulikult süüdi mõistetud, vastav otsus jõustus möödunud neljapäeval.

Pärnu maakohus mõistis lasteaedniku kokkuleppemenetluses süüdi kehalises väärkohtlemises: kokku kirjeldab otsus kaheksat juhtumit 2015. aasta kevadest 2016. aasta maini, kus Kersti lapsi tutistas, tõmbas kõrvast või lõi mitu korda istmiku pihta.

Karistuseks määrati Kerstile aastane tingimisi vangistus aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Lisatingimustena peab ta tasuma riigikassasse 1065 eurot, alluma kriminaalhooldajale ja osalema sotsiaalprogrammis.

Uurimise käigus kuulati üle 15 last. Nagu öeldud, tõestada õnnestus vägivallajuhtumid seitsme lapse vastu. Kasvataja enda süüd ei tunnistanud.

“Tasub mõelda, kui suure osa ajast veedavad lapsed lasteaias. Seal kogetu võtavad nad kaasa kogu eluks,” selgitas riiklik süüdistaja Gardi Anderson juhtumi tõsidust. „Füüsiline vägivald ei saa olla kasvatusmeetod.“

“Minule helistati prokuratuurist ja küsiti, millist karistust talle soovin. Ma ei nõudnudki karistust, vaid seda, et selline inimene minu lapsele enam kunagi ligi ei pääseks,” kommenteeris Kaire.