Petersoni uus romaan puudutab hinge

Autor toob esile, et tänapäeva haigus on inimeste oskamatus õigel ajal mure välja rääkida. Foto: Urmas Luik

Hiljuti ilmunud romaaniga “Westoffhauseni häärberi saladus” on Pärnu kirjanik Margit Peterson auga välja teeninud rahvakirjaniku tiitli. Nagu nais-Tohvri. Ja seda kõige paremas mõttes.

Petersoni võõrapärase pealkirjaga romaani tegevus on läbi ja lõhki eestimaine. Westoffhauseni häärberil ja selle taustal on romaanis suur roll. Veel olulisemad on aga inimesed: Eesti inimesed ja nende lood.

Romaan “Westoffhauseni häärberi saladus” hargneb eri tegevusliine pidi. Tihti on selliseid raamatuid raske lugeda, sest ei saa enam aru, millisesse aega või kelle ellu uue peatükiga maandutakse. Kõnealuses romaanis pole kordagi eksimise tunnet: iga uue peatüki algul on selge, millise tegevusliiniga edasi minnakse. Samuti ei teki ühtegi auku. Kõik küsimused leiavad vastuse ja kõik alustatud teemad lõpetatakse. Üleminek mineviku ja oleviku käsitluse vahel kulgeb sujuvalt.