Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/28/6934597t1hc591.jpg)
Kaks aastakümmet tagasi valmistuti tähistama Pärnu Eliisabeti kiriku 250. aastapäeva.
Vene keisrinna Jelizaveta annetatud 8000 rublaga püsti pandud kirik valmis 11. septembril 1747 ehk tänavu oleks põhjust tähistada Pärnu luterlaste ainsa pühakoja 270. aastapäeva. Eliisabeti kogudusel on umbes 6500 ristitud liiget.
20 aasta eest rihiti aastapäeva üritused augusti algusesse. Kirikus mängis Saksamaa sõpruskoguduse puhkpilliorkester, avati näitus, oli oreli- ja Freiburgi kammerorkestri kontsert. Samuti aastapäeva jumalateenistus ja kiriku ajaloo konverents.
Tollane õpetaja, hilisem luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ütles Pärnu Postimehele, et spetsiaalselt juubeliks linnalt raha ei küsitud. Küll sooviti poolt miljonit krooni kiriku elektrisüsteemi uuendamiseks. Linn andis poole vähem, aga sellegi eest saadi üksjagu töid tehtud.
Aastail 2006–2016 toetas Pärnu linn Eliisabeti kogudust 288 708,15 euroga.
Sel suvel on mitu inimest minult küsinud, et kuidas siis nii, Katariina kirikule tehti järjekordne värskenduskuur, puhastati katuseplekk ja värviti üle ning vuntsiti hoonet mujaltki. Seda kirikut pildistavad iga päev kümned välisturistid.
Eliisabeti kirik jõudis aga läinud aastal meediasse tänu kivisajule karniisilt ja katuselt. Miks ühel jumalal on pühakodade tarvis raha ja teisel pole seda teps mitte?
Üks linnakodanikest juhtis tähelepanu seigale, et Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) on Eesti suurim kinnisvaraomanik. Müügu siis midagi maha, et rahastada kirikute korrashoidu.
Minu sellekohasele kirjale vastas EELK avalike suhete juht Kalle Kõiv. Sain teada, et konsistooriumi kirikute seisund eriti ei puuduta, kuna kirikud kuuluvad kogudustele, pealegi pole konsistooriumil raha renoveerimistööde kulude katmiseks.
Konsistooriumi allasutus OÜ Kiriku Varahaldus arendab kiriku kinnisvara, et oleks tagatud kiriku keskasutuse (usuteaduse instituut, ajaleht Eesti Kirik) kestlikkus ja vaesemate koguduste vaimulike palgatoetus.
Kuna seoses kirikute olukorraga mainisin plaanitava pilvelõhkuja ehitamist Tallinna, vastas Kõiv, et konsistooriumi raha seal ei kasutata, osalus on kahasse ehitusettevõttega ja Kiriku Varahaldus võtab ehituseks pangalaenu. Kõrghoone rajatakse ikka eelmainitud kiriku tegevuse rahastamiseks.
Niisiis, kohalikud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
Lehti sirvides leidsin tõdemise, et kui 1893 valmis Eliisabeti kiriku tellistest tiibhoone, läbis uuenduskuuri kiriku vana osagi. Sealt edasi olevat kirikut remonditud hädaabi korras. Ja nii pea 125 aastat järjest. Uskumatu!
Eliisabeti kiriku hädade allikas on 1991. aastal valesti laotud kivikatus. Kui aga katus ei pea, on varsti kogu majal minek. Nii on hoone seisukord hädaabitöödele vaatamata aina halvenenud.
2007. aastal võeti pakkumine kogu katuse vahetamiseks ja see oli kuus miljonit krooni. Siis algas majandussurutis ja rahakraanid jäid tilgatumaks.
Linna avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saks lasi kokku lüüa linna toetuse kogusumma. Aastail 2006–2016 sai Eliisabeti kogudus linnalt toetuseks 288 708,15 eurot. “Ilmselgelt ei suuda linn siiski rahastada kogu hoone remonti,” tunnistas Juurma-Saks. Ent tänavuse toetusega kokku on 300 000 eurot kümne aasta jooksul siiski tükk raha.
Mullu veebruari algul pudenes Eliisabeti kiriku karniisilt kopsakas tükk. Vabatahtlikud abilised katsid karniisi seepeale kiiresti turvavõrguga. Selgus, et kirikupealse seisundit halvendab jõudsalt katusekonstruktsioone haaranud vamm.
Novembri algul pudenes kiriku küljest taas jalakäijatele ohtlikke kive. Linnavalitsus andis teada, et iga kinnistuomaniku asi on oma valdused korras hoida. Algatus hoone korda teha peab tulema omanikult.
Läinud aastal oli kirikutele linna eelarves 10 000 eurot, sel aastal on summa topelt suurem.
Möödunud aasta detsembris tehti Eliisabeti kiriku tornile hädapärast remonti, et edaspidiseid varinguid ära hoida. Siis käidi välja, et kirik plaanib 2017. aastal alustada katuse parandamisega. Tööde maksumus on 370 000 eurot ja kirik lootvat riigi, linna ja annetajate toetusele. Jumalal niikuinii mahti ei ole.
Pärast esimest suurt varingut veebruari alguses kirjutas leht, et linnavalitsus koostab nii muinsuskaitseametile kui kultuuriministeeriumile kirja palvega leida raha Eliisabeti kiriku rekonstrueerimiseks. Juurma-Saksa mäletamist mööda saadeti kirjad ära, aga tulemust polnud.
Eliisabeti koguduse nõukogu ja revisjonikomisjoni liige, Pärnu linnavolikogu aseesimees Hillar Talvik ütles, et Pärnu linn eraldas Eliisabeti kogudusele 20 000 eurot, millega remonditakse ära mädas seisus katusenurk. “Kui pole katust, pole majagi. Eliisabeti kiriku tulevik sõltub muinsuskaitsest ja riigist,” tõdes Talvik.
Kogudus ise elab kokkuhoiurežiimil. Kirikusse on seatud energiasäästlikud leedlambid, iga suurem arve käib läbi revisjonikomisjonist.
Müüdud Pühavaimu kinnistu tulemilt arendatakse Lõuna 2 hostelit, et tõsta see heale tasemele ja panna raha teenima. Talvik on seda meelt, et raha peab tulema mitmest allikast ja majanduslikult mõeldakse praegu õigesti. “Muidugi on mul kiriku pärast häbi. Kirik saab varem või hiljem mingil moel korda, aga millal, ei oska öelda. Lubadusi pole mõtet jagada. Mis sellest kasu oleks?” arutles ta.