Mees lamas Grossi poe ees vereloigus, kaks meest peksid teda käte ja jalgadega

Foto: shutterstock.com

Kohalikele avanes 25. septembril kella 18.30 aegu Vändras Grossi toidupoe ees hirmus vaatepilt. Üks mees oli pikali vereloigus, kaks vägilast klohmisid teda käte ja jalgadega nagu pöörased.

Järgmisel päeval kainestusmajas verisena ärganud ohver ei mäletanud juhtunust midagi. Nagu prokurör Helga Aadamsoo märkis, ei saa pidada seda ainult ohtralt tarvitatud alkoholi süüks: mees kaotanud peksmise ajal korduvalt teadvuse.

Esmaspäeval istusid vaguralt Pärnu maakohtu süüpingis 39aastane Ain Raag ja 40aastane Jaanus Kidra, keda Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistab nüüd rühmaviisi ja raske tervisekahjustuse tekitamisega toime pandud röövis. Prokurör küsib mõlemale mehele aastatepikkust vangistust.

Raagi süüdistab prokuratuur sama lühimenetluse kohtuasjas veel koduvägivallas, korduvas purjus peaga autojuhtimises ja tänavu märtsis avaliku korra raskes rikkumises. Siis lõi ta pärast napsitamise ajal tekkinud tüli kirvega kaasosalise auto aknasse, nii et purunenud klaasi killud riivasid juhi kõrval istunud meest.

Läks hästi, et kannatanu jäi ellu, aga seda tänu mööduja abile. Helga Aadamsoo

Aadamsoo tõi esile, et süüdistatavad on kaupluse turvakaamera salvestisel selgelt tuvastatavad. Pealegi andnud pealtnägijad täpseid ütlusi selle kohta, kuidas mehed maaslamajat käte-jalgadega armutult tuuseldasid.

Juhtunust aitavad pildi luua kohapealt häirekeskusesse võetud kõnedki. "Üks on maas, kaks peksavad jalgadega!" teatanud esimene helistaja.

"Siin pekstakse juba kaks minutit kahekesi ühte meest, lubavad ära tappa!" öelnud teine. 

Ehkki maaslamaja ei osutanud lööjatele vastupanu, nüpeldati teda hoolega. Üksvahe tiris Raag endal särgigi seljast ja jätkas vägitööd palja ülakehaga. Jõumees väitis küll eeluurimise ajal, et särk tuli seljast pärast seda, kui vastane oli selle puruks rebinud, kuid tõendid ei kinnita seda versiooni. Prokuröri sõnutsi hargneb politseiniku sündmuspaigalt üles korjatud kehakatte ühe kaenla alt üksnes õmblus.

Vägitükk tehtud, istusid mehed autosse ja sõitsid minema.

Aadamsoo on veendunud, et kannatanu kaotas teadvuse juba peksmise ajal, sest muidu oleks ta end kas või instinktiivselt kaitsnud. Ohver lebas aga täiesti liikumatult.

Süüdistaja jutu järgi oli eluohtlike vigastustega kannatanu peas nii suur haav, et verd lausa purskas. Mehele tõttas appi üks numbril 112 helistanutest. Teisel pool toru juhendati teda, kuidas verejooksu peatada.

"Läks hästi, et kannatanu jäi ellu, aga seda tänu mööduja abile," nentis Aadamsoo, rõhutades, et niisugustes olukordades on kõige kurvemad tagajärjed sageli mõne minuti küsimus.

Kohtusaalis ütluste andmisest keeldumise õigust kasutanud süüdistatavad on varem öelnud, et ohver hakanud Kidraga tüli norima, misjärel Raag tulnud sealsamas olnud autost mehi lahutama. Kidra kaitsja Siim Mõistlik viitas tunnistajale, kelle väitel käitus hilisem läbipekstu tookord agressiivselt ja noris valimatult juhuslike möödujatega tüli. 

Aadamsoo leiab, et mehed saanuks joomase norija mõne liigutusega eemale tõugata ja seejärel minema sõita. "Mitte miski ei õigusta seda, et kaks suurt meest hakkavad purupurjus meest käte-jalgadega peksma!" lausus prokurör häält tõstes. "Mitte miski!"

Süüdistaja küsis Raagile kuus aastat ja üheksa kuud ning Kidrale kuus aastat vangistust. Lühimenetluse pärast kahaneks need kolmandiku võrra.

Härdalt kahetsust avaldanud kohtualused tunnistasid oma eksimust. Raag võttis omaks ülejäänud kuriteodki. Küll ei taha kumbki leppida väitega, et nad haarasid pärast inetut tegu kaasa kannatanu mobiiltelefoni.

Selle mõnekümneeurose telefoni kaasavõtmine on siinkohal väga oluline nüanss. Sellest sõltub, kas mehed panid toime röövi, mis esimese astme kuriteona näeb ette kolme- kuni 15aastase vangistuse.

Mõistliku ega Raagi kaitsja Rünno Roosmaa väitel pole röövi kohta tõendeid. Pealegi polevat tõendeid selle kohta, et see oli ohvri vallasasi. "Ohvri sõnutsi oli tal ärgates taskus rahakott rahaga," märkis Mõistlik. "Miks siis seda ära ei võetud?" 

Roosmaa palus kohtul Raagi süüdi mõista avaliku korra raskes rikkumises, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Ta tõi esile, et mõrva eest pikalt istunud mees oli suutnud kenasti ühiskonda sulanduda: leidnud töö, naise ja saanud lapse. "Teist lotovõitu ei tule, kahte võimalust inimesele ei anta," avaldas ta elutõe.

Et Raagi pahateod on saanud alguse joomisest, vajaks mees kaitsja sõnade kohaselt hoopis viinaravi. "Kas vangla hakkab täitma haigla ülesandeid?" päris ta.

Mõistlik küsis oma kaitsealusele süüdimõistmist raskete kehavigastuste tekitamises. Ta palus mõista karistuse miinimummääras, kuid jätta see tingimisi täitmisele pööramata.

Lõppsõnas pika kõnega üles astunud Raag palus kohtunikul kaaluda pikaajalist tingimisi vangistust, kuna uus vanglakaristus võib ta lõplikult murda. "Ei olnud lihtne välja tulla," meenutas ta eelmist vabanemist. "Ei ole nii, et kõik ootavad."

Kodus ema hooldav ja aktiivselt tööd otsiv Kidra palus samuti teist võimalust. "Paluks rohkem tingimisi või midagi sihukest," sõnas ta.

Kohus teeb otsuse 12. septembril.