Ütlen kohe ära, et päris nii ei ole, pisut keeran vinti üle, aga natuke ikka on. Kapotti igatahes pole põhimõtteliselt vaja avada, et mootori möire võimsam saaks. Tavainimesele tundub see üsna uskumatu, umbes nagu ajas rändamine või nooremaks saamine.
Sattusin kord bensiinijaamas kõrvuti mehega, kel täpselt samasugune auto kui minul. Juhuse tahtel erines meie autode numbergi vaid tähtedelt. Ajasime sellest kokkusattumusest tõugatuna törtsu juttu, autodest mõistagi.
“Päris üks ühele meie autod ikka ei ole,” selgitas see kaksikmees. “Ma helistasin, kuhu vaja, maksin ja nemad seal muutsid arvuti teel mu auto mitukümmend kilovatti võimsamaks. Teine tera kohe pedaali anda!”
???
See jutt hakkas mind kummitama. Ei uskunud, olin kindel, et mees hooples, aga ikkagi … Tean, et võidusõidumootorite avasid-düüse on vaata et 100 aastat juba jämedamaks puuritud, aga et nii?
Tuli välja, et jutus on tõetera, tuunida ei saa üksnes auto välimust, vaid mootoritki.
Tallinnas on firma Alptom, mis ametlikult mootori chiptuning’ut teeb ja kiidab. See olevat kogu Euroopas väga populaarne toiming, tõstvat võimsust sõltuvalt mootori ja kütuse tüübist viis kuni 20 protsenti, sealjuures kütuse kulu enamasti koguni vähendades. Eriti märgatavat efekti andvat diiselmootorite chiptuning.
“Chiptuning’ud jagunevad laias laastus kaheks: mootori juhtploki siseseks ja väliseks. Sisese chiptuning’u puhul jääb auto nädalaks seisma, kuni juhtplokk programmeerimisest tagasi tuleb,” on kirjas Alptomi kodulehel, kus hoiatatakse kodukootud programmeerijate ja tundmatute firmade chiptuning’u eest.
Tehase garantii kohta väidab Alptom (vastupidiselt nii mõnegi autofirma esindusele), et Eesti seaduste järgi ei tohiks chip-tuunitud mootoriga auto garantii katkeda, kui jõuülekande või veermikuga midagi juhtub.
Volkswageneid ja Škodasid müüva AS Suve Auto hooldusspetsialist Marko Noormets ütles, et nende firmast on mootori võimsamaks tuunimist küsitud küll, aga tehtud ei ole.
“Tean, et noored mehed tunnevad selle asja vastu huvi ja teevad seda, aga odav lõbu see ei ole. Varasemate aastate autode juures olid tuunimisvõimalused oluliselt lihtsamad ja odavamad,” kinnitas Noormets.
Suve Autost kinnitati, et nemad vähemalt ametlikult chiptuning’ut heaks ei kiida.
“Võimalik, et see toimib ja kestab, aga pidagem silmas sedagi, et auto loomise juures on tööd teinud suur inseneride kaader ning auto on ikka täpselt välja arvestatud ning tehtud,” arutles Noormets. “Võimsamaks tehtud mootoriga autol ei pruugi vastu pidada veovõlli otsad, sidur või muu.”
Seda, et garantiilisel autol tuunimisega seoses probleemid võivad tekkida, pidas Noormets üsna tõenäoliseks.
Võidusõitja Erko Eriste ütles, et tehakse, jah, autosid aju kaudu võimsamaks, aga tema arvates on tavaliseks tänavasõiduks õigem ja odavam tuunimise asemel osta omale võimsam auto.
“Võimalusi autot tuunida on ju mitu,” rääkis Eriste. “Üks on see ümberprogrammeerimine, aga näiteks Volkswageni diislitele pannakse vahele plokiväline kiip ja ongi mootor oluliselt võimsam. Või siis keeratakse turbo rõhku juurde ja saadakse sellega efekt. Tõsi, sellega võib mootori laiali lasta.”
Eriste toonitas siiski, et kui mees teab, mida teeb, ei pea mootori või tema juppide eluiga sellest lühenema. Ja jääb nõusse, et võimsuse suurendamine võib toimuda koos ökonoomsuse paranemisega.
“Lihvid kanalid läbi, lähebki paremini edasi ja võtab vähem kütust. Võidusõiduks teen isegi mootoreid ümber, originaalsest Lada Samarast jääb vähe järele. Sisse lähevad teised kepsud, kolvid, sidurid, sättida andvad ajud ja muu,” rääkis mootorispordi traditsioonilisel teel masinaid tuuniv Eriste. “Aga see on kallis lugu. Tänavasõiduvennale soovitan veel üks kord: mine ja osta parem omale võimsam auto, ära hakka väikest suureks tegema.”