Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna lektor, Eesti aiandusliidu juhatuse liikme Priit Põldma teatel on Eesti küüslauku tabanud kummalised ainevahetushäired, mille vastu seni pole abi leitud.
Eesti küüslauku kimbutab kummaline haigus
7. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põldma kinnitas, et on saanud juba ligemale kümnelt küüslaugukasvatajalt kirju, mis kõik on kantud samast murest: küüslaugu lehtede otsad kipuvad vägisi kollaseks muutuma, kirjutab Saarte Hääl.
Ehkki kollased leheotsad on mingil määral probleem igal aastal, on põllumeeste muret lehtede kolletumise pärast just tänavu kevadel varasemast rohkem kuulda.
Põldma jutu järgi on küüslaugul kummalised ainevahetushäired, mida praeguseks pole suudetud põhjendada ega vastumeetmeid leida. Kasvataja võib teha kõik vajaliku, kuid küüslaugutaimed kiduvad sellegipoolest ja loodetud saaki ei tule. See on suur probleem, kuna küüslauk on perspektiivikas kultuur, mida erinevalt teistest köögiviljadest on võimalik igal aastal eksportida.
Ainevahetusprobleemidele viitab asjaolu, et ehkki lehetipud lähevad kollaseks, pole taimel kallal kahjureid, seent ega baktereid. Suve poole, kui õhutemperatuur tõuseb ja taimed on saanud korralikult väetist, hakkab küüslauk uuesti ilusasti kasvama.
Aprilli ja mai ööpäevased temperatuurikõikumised tekitavad taimel stressi ja taim ei suuda toitaineid omastada. Kui ilm soojeneb, nähud taanduvad. Probleem jääb aga selles mõttes, et kui taim ei suutnud mingil hetkel kasvada, väheneb saak.