Puusaliigese asendamise järel varuosaga hoiab “Halinga valla uhkus 2009” käeulatuses tugikeppi, kui ta on suures teepoolses toas laua juures istet võtnud.
Halinga valla uhkus Elvi Saks kasvatas üheksat last
28. märts 2009, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuritegijate Erika Lilleoru ja Silvi Kruusa kõrval iseseisvuspäeval tunnustusega pärjatud Elvi Saks on rabanud kolhoositööd ja kasvatanud üles üheksa last, neist kaks enda ilmale toodud. Nüüd saab see suur pere juba oma järelkasvuga kokku ema juures Kaelase küla südames. Lapsed olidki need, kes Halinga vallavalitsusele tegid esildise ja veensid siis ema, et too ikka kutse peale kohale läheks. Seda, miks, sai Elvi Saks teada kohapeal.
“Hea sõnaga olen hakkama saanud, ma kellegagi tülitsenud ei ole, pahandust olnud ei ole ja pikk laud on meil alati olnud ning vahet ei tohi teha, see on oluline, kõik on nagu õed-vennad,” pajatab suurpere ema neid kasvatamistarkusi, mis ei käi tarkade raamatute, vaid hinge ja südame järgi.
Kui Raplast pärit ja pagariks õppinud Elvi ning tema loomaarstist mees Valter omaaegsesse esimajandisse - Edasi kolhoosi - tööle tulid, said nad kolmetoalise korteri.
“Siis oli küll nii, et ruumi ei olnud, sektsiooni ega midagi tuppa panna ei saanud, sest magamiskohti oli vaja,” räägib toa perenaine ja pakub enda küpsetatud ohtra kaneeliga õunakooki ning kohvipealseks pärislehma koort, riisutud Kirsi ja Mandi rammusalt piimalt. “Neli last, kõige noorem tollal kolmene, jäid meie kasvatada, kui onutütar siitilmast läks. Siis võtsin kolm venda, kellel ema oli surnud, nüüd on kõik suured,” meenutab ta.
Kui lumi läinud, ootavad Tiigi talu perenaist aias lilleklumbid, maasikapeenrad, vaarikaread, kasvumaja. Töökus on see pärandus, mis tal laste kaudu lastelastele anda.