Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2012/10/11/1366780t1hf6d8.jpg)
Praegu on muru parkides üle puistatud kastanimunade ja tammetõrudega ja puudel rikkalik pihlakasaak, kõike seda saaks oma tervise heaks tööle panna.
Väga levinud on haiguste ennetamiseks hobukastanimunade taskus kandmine ja paljud eakad inimesed kasutavad neid valutavate liigeste ja jalaveenide raviks. Kuivatatud munad võib tervena või – veel parem – viilustatuna riidest kotikesse panna, et neid vajadusel haige koha peal hoida. Rahvatarkuse kohaselt võivad reumahaiged oma valutavaid kohti määrida viinast või piiritusest tehtud kastanimunaleotisega.
Tammekoor ja -tõrud on samuti rahvameditsiinis hinnatud, kuid tõrud sobivad söögikski: neist saab teha kohvi ja jahu. Tõsi, mõruduse kaotamine eeldab mässamist.
Toivo Niiberg soovitab oma raamatus “Kasulikud pähklid” teha kohvi nii: tõrud peaks kuivatama ja puhastama koortest, seejärel veidi peenestama ja pidevalt segades röstima. Röstitud ja jahtunud tõrud tuleb kohviveskis peeneks jahvatada. Tõrukohv meenutab harjumuspärast kohvi värvuselt, kuid mitte maitselt. Küll aitab suhkru ja koore lisamine selle joogi maitse mahedamaks muuta.
Jahu tehes soovitab Niiberg maitse parandamiseks tõrusid kaks ööpäeva leotada. Selleks tuleb kestadest puhastatud tõrudele valada peale soe vesi, mida vahetada kolm–neli korda päevas. Leotamise järel peaks tõrusid kuivatama õhurikkas kohas neid aeg-ajalt segades, enne kui need peeneks jahvatada.
Taimetoitlaste seltsi kodulehelt leidsime tammetõrudest tehtud maiustuse retsepti. Selle kohaselt võib võtta kaks peotäit kuivatatud ja kooritud tammetõrusid ja kuumutada neid veidi aega pannil. Seejärel peenestada saumikseriga ja röstida pannil, lisades samal ajal veidi toiduõli, kookosehelbeid ja kardemoni. Röstitud purule lisada supilusikatäis mett ja vahukoor ning maius ongi valmis.
Pihlakamarju on mõistlik korjata, kui esimesed öökülmad on üle käinud, sest siis muutub marjade maitse magusamaks. Enam-vähem sama tulemuse saab, kui marjad ööpäevaks sügavkülma pista.
Pihlakaid võib kuivatada, et neid talvel C-vitamiini saamiseks niisama nosida või teed valmistada. Marjadest saab keeta moosi, ketšupit ja mahla, aga kes pliidi ees palju aega veeta ei viitsi, pistku marjakobarad niisama sügavkülma, et neid liharoogade kõrvale pakkuda või koogikaunistusena kasutada.
Pihlakamoos
2,5 dl vett
1 kg suhkrut
2 l pihlakamarju
3 l vett
0,5 dl konjakit
Keeda vett ja suhkrut kümme minutit. Kalla marjad siirupisse ja keeda madalal kuumusel veerand tundi. Väldi pikemat keetmist, sest siis eraldub marjadest mahl, marjad muutuvad maitsetuks ja tõmbuvad krimpsu. Lisa alkohol, tõsta moos kohe kuumadesse purkidesse ja kaaneta. Säilita pimedas ja ühtlase temperatuuriga kohas, näiteks seinakapis.
Allikas: Toidutare.ee