Marika Tikkerbär: Vajadus heade ujumistingimuste järele on üldine

Marika Tikkerbär. Foto: PP

Ujumisklubi Uca treenerite nimel on rõõm tõdeda, et Uca petitsioon Pärnule ja lähivaldadele nüüdisaegse ja kõigile standarditele vastava ujula planeerimise algatamiseks õnnestus. Toetusavalduse esitamist võimaldav keskkond oli avatud vaid kümmekond päeva ja toetust avaldas 532 inimest.

Aitäh kõigile kaasamõtlejatele! Eelkõige neile, kes olukorda mõistavad ja seda oma häälega toetavad, aga neilegi, kes probleemi sisust ehk lõpuni aru ei saa, kuid sellest hoolimata diskussioonis osalevad ja valupunkte esile tõstavad või oma suhtumist näitavad.

Igaks juhuks üks oluline ääremärkus, et valdav osa inimestest teemat ühtmoodi mõistaks. Nimelt tekitasid petitsioon ja sellega seonduv Pärnu Postimehes ilmunud arvamusartikkel teatud ringkondades arusaama, et küsitluse korraldajatel puudub võime laiemalt mõelda ja nad esitavad nõudmisi, eraldamaks linnaeelarvest kohe vajalik raha.

Algatuse eesmärk oli eelkõige juhtida tähelepanu meie linna ujulates valitsevatele kitsaskohtadele ja näidata, et vajadus heade ujumisõppe, sport- ja harrastusujumise tingimuste järele on üldine, see ei ole entusiastide soovunelm.

Jutt on ujumise kultuurist, mis saab alguse treeneri/õpetaja ja lapse omavahelisest suhtlusest, hügieeni- ja ohutuseeskirjaga tutvumisest, ujumisoskuse omandamisest. Linnajuhtide toetus on meile oluline, mistõttu jõuab meie ettekanne koos petitsiooni detailinfoga lähiajal Pärnu linnavolikokku. Alles pärast enamiku eelduste selgitamist ja toetuse olemasolu peame mõistlikuks rääkida rahast, mis vaieldamatult on tähtis, kuid mille kaasamise viise on mitu, nagu meie kriitikud on muu hulgas välja toonud.

Pisut numbreid ja statistikat ühe klubi ja ujula näitel. Koidula gümnaasiumi väikeses basseinis, kus õpetatakse koolide 2. ja 3. klasse ja Koidula gümnaasiumi algklasside lapsi, käib tasulistel kursustel 100 last vanuses 3,5–12 aastat. Soovijaid on alati rohkem ja nii jäi seegi kord lapsi järgmise kursuse ootenimekirja. Pärnu spordikooli ujumisosakonnas harjutab Koidula kooli ujulas 200 last.

Koidula gümnaasiumi ootab plaanide kohaselt ees reorganiseerimine ja sellega seoses on kavas põhjalikud remonditööd, sealhulgas kuuldavasti ujula remontki, mis prognooside kohaselt tähendab basseini sulgemist aastaks. Usume siiralt, et linnavalitsus ei jäta 300 last koos lapsevanemate ja treeneritega hätta. Aastaid tagasi, kui riik ei toetanud koolikohustuslikku ujumisõpet, toimis see Pärnus siiski.

Kui Koidula gümnaasiumi ujula 2009. aastal ekspertide poolt avariiohule viidates päevapealt suleti, võtsid põhiraskuse enda kanda linna palvel Tervise Paradiis ja Raba ujula. Kuidas mõjutab 300 lapse tulek nende ujulate rahu ihkavaid kliente? Eelmisel korral kadusid Raba ujula kunded ja kaudus veerand spordikooli lastest.

30 aasta juubelit pidav Koidula gümnaasiumi ujula on oma põhimõttelt üks paremaid kooliujulaid Eestis, kuid praegu täidab see samal ajal Pärnu linna ujula funktsiooni. Koidula kooli ujula peab jääma kooliujulaks edaspidigi. Pärnu linn ja selle lähivallad vajavad aga ajakohast linnabasseini, kus korraldada ujumisõpet, treeninguid ja võistlusi. Lahtisi küsimusi on kindlasti veel ja kui nende üle arutleda, tulevad lahendusedki.