/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2012/10/12/1369214t1h60bc.jpg)
Puhas, lisanditest rikkumata toit ja selle valmistamiseks kasutatav kohalik toore oli Kihnus päevakorral kohalike kokkade koolitamisel, millel valminud roogasid maitses teiste hulgas ka üks nende põhimõtete eest heaseisja Evelin Ilves.
Toit kui osa tervikkultuurist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Ilves, kuidas võiksime/saaksime rõhutada kohalikku toitu kui piirkondade kultuuri ühte osa, kui toidupärandit?
Eelkõige seda austades, hinnates ja muidugi süües. Tänapäeva valikurohkuse puhul tuleb juba maast madalast lapsi neil teemadel koolitada.
Mida teha, et kohaliku toorme eelistamine oleks järjest rohkem väärtustatud nii toiduvalmistajate kui roogade nautlejate hulgas?
Kõigepealt taas: seda kasutades. Aga ka lugusid rääkides. Iga toorme taga on ju selle kasvataja, paik, millel on kindlasti midagi erilist, mis sööjat kõnetaks. Kui toit pole anonüümne, vaid isikustatud, on sel hoopis teine väärtus ja maitse.
Toit pole ju pelgalt täiskõhutunne, vaid osa kultuurist, kunstist. Elamustest rääkimata.
Kihnlased sidusid pärimusmuusika festivali kohalike kokkade koolitamisega ja kutsusid kohale tippkokad. Kas see oleks järgimist vääriv ettevõtmine?
Muidugi on, sellepärast olen minagi siin. Kihnus on alles tervikkultuur ja toit on selle oluline osa.
Millisest Kihnus pakutud roast saite suurima maitseelamuse?
Kokad olid kõik supertöö teinud.