Kihnlased vaaritasid tippkokkadega erilisi roogi

Kihnu rahvamaja fuajees pakkusid ehedat toiduelamust tippkokkade Emmanuel Wille ja Ants Uustalu (paremal) juhendamisel valminud road. Foto: Ants Liigus

Kuidas serveerida karvakala, valmistada lambapada, lihaveise Tafelspitz’i ja teisigi kohalikust toormest roogi – seda õpetasid Kihnu perenaistele tippkokad.

Tipptrios andsid kohalikele kulinaariatarkust Eesti restoranikultuuri grand old man, Gloria omanik ja toompealaste toitlustaja Dimitri Demjanov, Soome saatkonna peakokk Ants Uustalu ja Olde Hansa ning Clazzi peakokk Emmanuel Wille. Kõiki kolme ühendab Eesti kulinaariainstituut, millest on kujunenud kõrgete kulinaarsete kunstide arendamise keskus.

Kõrget kulinaarset kunsti kogesid viiulifestivali avaõhtuks roogade valmistajadki, kes Kihnu kooli köögis senistest harjumustest lahti raputati.

Huvitav kogemus

“Jälgisin huviga, kuidas nad tööd organiseerisid, tooret kasutasid, kas või sibulat lõikusid, igaüks midagi tükeldas-hakkis, toimetas. Vahepeal rääkisime elust maal, kulinaariast üldiselt, Eesti toorainest,” selgitas manijalane, Riida talu perenaine Ülle Tamm. “Lihaveist ei lastud hakklihamasinasse, vaid kahvlipiidega tuli liha lahti kraapida, et kiud jääksid terveks. Me teeme ise ja oma köögis toitu teisiti.”

“Kodus sa nii palju ei mängi toiduainetega, teed kiiremini ja lihtsamalt, aga seal oli tulemus maitse poolest parim,” tunnistas kihnlane Maire Havik, saare raamatukogu juhataja. ”Näiteks keedavad nemad liha enne ära ja siis tükeldavad, meie teeme vastupidi. Pardifileele lisati aprikoose, rosinaid, Vana Tallinna ja kokku sai tavalisest magusam toit, kuigi see oli nii-öelda soolane roog.”

Osavalt peitus karvakala nime varju suitsutatud hülgelihast suupiste valmistamine, sest hüljeste küttimise keelu kiuste säilib kihnlaste mälus meenutus hülgepüügist kui elatusallikast. Esitluslauale toodud porivärviline ja sibulalõikudega kaunistatud karvakala maitses nii, nagu oleksid korraga suhu pannud tüki kala- ja sealiha.

Peakokk Demjanov ütles kokkamise ja esitluse vahel, et lambapada, lihaveise Tafelspitz ja metspardifrikassee on sisuliselt ühepajatoidud. Nende valmistamine lähtus piiratud ajast, kuigi näiteks metspardi keetmisele, hautamisele, praadimisele kulus kolm tundi. Lambapatta lisati veidi õlut, veiseliha keedeti läbi, kurnati ja kasutati sama puljongit roa valmistamisel.

Kohalik toore

“Part, veis, kala ja lammas on kohalikud, köögivili samuti, tegime siin ühe keldri kergemaks hapukurkidest ja leib pole ka poe oma,” rääkis tippkokk. “Puhas supertoit tõuseb kiirtoidu kõrval aina rohkem hinda ja kus veel mujal kui sellistes maakohtades nagu Kihnu tuua see võimalus esile toidupärandi, kohaliku liha ja köögivilja kaudu.”

Demjanovi kui Eesti toidu ja Eesti köögi heade tavade ja võimaluste levitaja jutu järgi tuleks järgida piirkondlikke eripärasid.

Kihnus tuleks julgemini pakkuda kalaroogi ja tegelda tootearendusega, sest saare külastajatele jääb muu kõrval meelde seal saadud toiduelamus, kas või kohaliku leiva maitse.

“Toitu ei saa alahinnata, rahvuslik koloriit on väga tähtis, samuti aastaaegade järgimine menüüs, näiteks talvel konserveeritud puuviljade pakkumine, nagu eestlastel kombeks olnud,” nentis Demjanov.

Toidukultuuri ja -pärandi senisest julgemal edendamisel võib Kihnust saada koht, kuhu gurmaanid teevad ekstra elamusreise, nautimaks ehedat kööki ja looduspuhast rooga.