/nginx/o/2008/03/07/24679t1hb2cd.jpg)
Septembris arutati riigikogus võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Pealtnäha süütu eelnõu peidab endas aga tarbijavaenulikku sätet, mis jõustumisel lubab nõuda intressidelt omakorda intressi. See pangaliidu ja liisinguühingute liidu lobitöö tulemus võib ühiskonnas tekitada niigi võlgades inimeste sattumise võlaspiraali.
Kehtiva seaduse alusel ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Piirangu idee on kaitsta võlgnikku võlakoorma suurenemise eest.
Praktikas ilmneb aga aeg-ajalt, et kui võlgades inimene pöördub laenuandja poole ja teatab oma makseraskustest ja palub koostada uue maksegraafiku, koostatakse see tavapäraselt süsteemis: põhivõlg + intress + viivis. Selline käitumine on küll seadusvastane, kuid võlgadesse sattunud seda harilikult ei tea.
Riigikogus arutlusel olnud eelnõu defineerib mõiste “tagasimakse” ja loeb selleks põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole keelatud nõuda viivist tagasimakselt.
Sellise skeemi alusel on võimalik võlgnikult nõuda seaduslikult intressilt viivist, kuna intressilt viivise küsimine on peidetud “tagasimakse” mõiste sisse. Tegemist on kavalalt peidetud muudatusega, mis kaitseb laenuandjate huve ja tulusid. Laenuvõtjatele pannakse aga senisest veel suuremad riskid.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/30/7044785t1h4d1b.jpg)