Paljud mäletavad oma kooliajast lauset „Vanemad vastutavad oma laste eest“. Tänapäeval see enam üks ühele ei kehti, sest just 1. septembril jõustunud uus seadus muutis selgemaks õpetajate ja koolitöötajate vastutuse.
Kes vastutab koolis juhtunud õnnetuste eest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteaias, pikapäevarühmas ja koolis õpivad lapsed sotsiaalset käitumist, kuidas leida sõpru, kuidas grupis käituda ja kuidas konflikte lahendada. Tihtipeale ei pruugi see aga probleemideta laabuda ning väiksemad ja suuremad õnnetusjuhtumid on kerged tulema. Kes on sellisel juhul vastutav, määrab järelevalvekohustus.
Kooli järelevalvekohustus?
1. septembril jõustunud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb üheselt ette, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
Kogu koolipäeva vältel tuleb tagada järelevalve õpilaste üle. Koolil on õigus selleks kasutada valvekaameraid ja muid elektroonilisi seadmeid, samuti kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.
Õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustavate olukordade ennetamine, neile reageerimine, juhtumitest teavitamine ja lahendamine tuleb uue seaduse kohaselt paika panna kooli kodukorras.
Kooli pidajal on kohustus luua võimalused turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks. Kooli direktorile on aga pandud vastutus nende abinõude rakendamise eest. Pärast koolitundide lõppu, kui laps lahkub kooli territooriumilt, läheb järelevalve- ja vastutuskohustus üle lapsevanemale või lapsele endale.
Kes vastutab kahjude eest?
On selge, et õpetajatel ei ole võimalik korraga kõiki õpilasi vahetpidamata jälgida, näiteks vahetundide ajal on ju lapsi liikvel mitusada. Kui sellises olukorras tekib vara- või isikukahju, ei ole enamasti tegemist järelevalvekohustuse rikkumisega, isegi kui niisugust olukorda on esinenud korduvalt.
Sellistes olukordades katab kahjud kooli või kohaliku omavalitsuse õnnetusjuhtumi kindlustus, kui see on sõlmitud. Kui kahju on tingitud sellest, et järelevalvekohuslane ei täitnud oma ülesannet, on kindlustusel võimalik väljamakstud hüvitis süüdlaselt sisse nõuda.
Kui kindlustusleping puudub, on ainus võimalus nõuda kahju sisse koolilt. Sellisel juhul otsustab kohus, kas tegemist oli järelevalvekohustuse rikkumisega ja kas kahjunõue on põhjendatud.
Otsus, kas tegemist on järelevalvekohustuse rikkumisega, oleneb suuresti lapse vanusest ja arengutasemest. Keeruliseks muudab otsustamise asjaolu, et enamasti on lapse arengutaset väga raske hinnata, eelkõige võõraste laste oma. Seetõttu soovitatakse neil lastevanematel, kes viivad peale oma lapse kooli võõraid lapsi (lapse sõbrad, koolikaaslased jne), sõlmida järelevalvekohustusest tulenevate riskide maandamiseks vastutuskindlustus. Abi on õigusabikindlustusest, mis hüvitab kulud õigusabile siis, kui vaidlus järelevalvekohustuse täitmise üle peaks jõudma kohtusse.