Järvesalu peab osa rahast Estoniale tagastama

Estonial on lootust osa Vello Järvesalu lahkumishüvitisest tagasi saada, ent kohtuotsus on üks, raha kättesaamine aga hoopis teine asi. Foto: Urmas Luik

Pärnu taastusravikeskuse Estonia vara omastamises süüdi mõistetud endine ettevõtte juht Vello Järvesalu peab osa lahkumishüvitisest Estoniale koos viivistega tagastama, kui riigikohus teisiti ei otsusta.

2009. aasta sügisel maksis Estonia eelmine juhataja Maarika Koch abilinnapea Jane Metsa survel Järvesalule lahkumishüvitiseks 783 947 krooni, millest 460 000 oli juhatuse liikme lepingust tulenev kümne kuu tasu, 319 765 krooni kasutamata jäänud 203 puhkusepäeva kompensatsioon ja 4181 krooni paari päeva palk. Pärnu uus võimuliit pidas otsust valeks ja vabastas Kochi ametist.

Estonia vaidlustas kohtus 460 000 kroonist pärast maksude mahaarvamist kätte saadud osa ehk 23 225.49 euro väljamaksmise, lisades sellele viivised.

Puhkusepäevade kompensatsiooni tagasinõudmisel juristid edulootust ei näinud.

Vargal pole hüvitisele õigust

Pärnu maakohus leidis, et raha tuleb tagasi maksta, sest Järvesaluga sõlmitud juhatuse liikme leping öeldi üles seetõttu, et ta omastas ja kahjustas Estonia vara. Järvesalu kaitse positsioon oli, et lepingut ei öeldud üles erakorraliselt.

Tallinna ringkonnakohus jättis üleeile jõusse maakohtu otsuse, leides, et maakohus pole faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme ja Järvesalu õigusi rikkunud.

Ühe tõendina on kohus arvesse võtnud Järvesalu vara omastamise kohtuotsust ja vara omastajal pole kohtu hinnangul õigust lahkumishüvitisele.

Ringkonnakohtu otsuse järgi peab Järvesalu peale 23 225.49 euro tagastamise maksma viivist ja tasuma riigile 1556.46 euro suuruse riigilõivu. Ka õigusabikulud jäävad Järvesalu kanda. Samas on tal õigus esitada 30 päeva jooksul otsuse peale riigikohtule kaebus.

Järvesalu omastas 51 973 krooni Estonia raha. Sellest on ta osa enne kohtuistungit tasunud, kuid endiselt on maksmata 36 690 krooni ehk 2344.91 eurot. Estonia juhataja Cardo Remmel ütles eile, et raha kättesaamisega tegeleb täitur.

Järvesalu on üritanud kõiki rahamaksmisi edasi lükata. Kui kohus mõistis talt omastamise tõttu riigituludesse 10 305.05 eurot, taotles Järvesalu edutult kuni riigikohtuni, et raha tasumise tähtaega pikendataks.

Kohtuotsus on täitmata

15. augusti seisuga oli Järvesalu riigile tasunud ainult 174.78 eurot. Meenutades, et vara omastamise, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise tõttu mõisteti Järvesalule 9163 euro suurune rahaline karistus (ülejäänu oli ekspertiisitasu, kohtukulu ja sundraha), näitab see riigi karistuspoliitika ebaefektiivsust.

Järvesalu ja ehitusfirma projektijuht Raivo Fridolin tekitasid ehitusfirmale Oma Ehitaja 783 539 krooni suuruse kahju. Kui palju sellest Järvesalu peab tasuma ja kui palju ta on ära maksnud, ei soovi ettevõte avalikustada.

“Järvesalu ei ole käesolevaks ajaks Oma Ehitajale tekitatud kahju hüvitanud,” ütles Oma Ehitaja juhatuse liige Maret Väljaots augusti lõpus. “Kahju sissenõudmise menetlus on Oma Ehitaja poolt peatatud seoses asjaoludega, mis puudutavad võlgnikku isiklikult ja mida meil seetõttu ajakirjanduses kommenteerida võimalik pole.”

Väljaots viitas Järvesalu tervislikule seisundile. Kui riigikohus lahkumishüvitise protsessis Järvesalule õigust ei anna, suurenevad aastatel 1996-1999 Pärnu linnapeana töötanud Järvesalu kohustused riigi ja Estonia ees toimetuse arvestuste kohaselt 37 257.13 euroni.

Eeldades, et nii Järvesalu kui Fridolin peavad Oma Ehitajale tekitatud kahjust tasuma pool, lisandub sellele veel 25 038 eurot.