Juhtkiri: Üks euro pole kokkulepe

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Täna toimub Eesti haigekassa tuleva aasta eelarve esimene lugemine. Ideaalis peaksime sellest nägema, kas ja kui suur tuleb uuel aastal meditsiinitöötajate palgatõus. Paraku on sellega üsna nukrad lood.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on meedikuid ähvardanud, et kui kollektiivlepingu osas kokkuleppele ei jõuta (loe: kui meedikud alla ei anna), võib arutlusele tulla enne streiki tehtud pakkumine ehk arstidele uuest aastast kolm ja õdedele-hooldajatele kuus protsenti palgatõusu.

Meedikud on niigi omapoolse kompromissina langetanud kõvasti esialgset palganõuet. Nüüd küsitakse uuest aastast hooldustöötajatele miinimumtasuna 437 eurot, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 756 eurot ning arstidele 1344 eurot kuus normaaltöökoormusega töötamise puhul.

Rõhutagem sedagi, et palgatõusuks vajalik raha on haigekassal olemas, seda ei pea kuskilt kokku kraapima ega kelleltki ära võtma. Miks ei võiks riik sellist kompromissi vastu võtta?

Pärnu Postimees tunnustab õdede liidu liikmete, enam kui 4000 õe valmisolekut patsientide nimel haiglate liiduga kokku leppida. Ent mis on kokkuleppe sisu? See on tunnitasu alammäära tõstmine kahe aasta jooksul ühe euro võrra! Õdede liidu volikogu loodab, et ehk haigekassa tunnustab õdede rahumeelset ja patsiendikeskset läbirääkimiste stiili ja teeb otsuse palgatõusu suurendada.

Kahjuks ei ole tunnitasu tõstmine viiskümmend senti aastas mingi palgatõus. Seda ei saa nimetada isegi mitte almuseks ja sellisel lahendusel pole tulevikku. Soovitusi anda on riskantne, aga kas ei peaks meditsiinitöötajad ühiselt oma nõudmiste eest seisma?

Palgatõus oleks alles esimene samm Eesti tervishoiu probleemide lahendamise okkalisel teel.

Märksõnad

Tagasi üles