Tänasest saavad kõik soovijad, kel huvi kohaliku elu edendamise vastu, registreerida end üle-eestilistele mõttetalgutele “Minu Eesti”, mis kasvas välja läinudaastasest prügikoristusaktsioonist “Teeme ära!”.
Juhtkiri: Talgute mõte
Keeruline öelda, kas mõttetalgud, kõnekoosolekud või arutelud on Eesti hoogtöö korras puhtaks kasimisest samm edasi, tagasi või olematusse. Koristusaktsioon osutus ääretult populaarseks ning nii mõnigi paik sai varasemast veidi puhtamaks, kuigi prügi jäi metsaveertele ja kraaviservadele veel palju vedelema. Siiski lõi “Teeme ära!” pea enneolematu ühtsustunde tuhandete kaasmaalastega. Mõttetalgud seda vaevalt tekitavad.
Mõttetalgute üks Pärnumaa koordinaatoreid Krista Habakukk ütleb tänases Pärnu Postimehes, et ei tasu loota, nagu tuleks keegi kusagilt ja lahendaks kohalikud probleemid. Ta soovitab kirumise asemel läheneda teemadele teise nurga alt - loovalt, siis on stressi vähem.
Eks ta muidugi õige ole, aga kuivõrd arutluse käigus sündivad head probleemilahendused teoks saavad, on ülimalt küsitav. Ühes vallas elavad inimesed peaksid niigi suutma oma kodukanti paremaks teha, aga poliitilised, ärilised ja isiklikud vastuolud ei kao niisama, pigem tekib neid juurde.
Kui pool valla elanikest ei usalda vallavalitsust ja too ei usalda neid vastu, võib üks või teine ükskõik kui heade mõtetega välja tulla, teine pool nullib need ära. Opositsioon võib teha arukaid ettepanekuid, aga neist sõidab koalitsiooni teerull üle vaid sellepärast, et tegu pole omadega. See ei ole nii ainult Pärnus, Tallinnas või Häädemeestel, vaid enamikus omavalitsustes.
Ideelt on “Minu Eesti” ikkagi hea ning tänu ja toetust vääriv ettevõtmine, kuid kas tegu on tõesti mõtteka ja apoliitilise üritusega, on raske uskuda enne, kui mai esimene päev seljataga.