Väino Linde: Rahvaasemike otseütlemisi ja teravmeelsusi Toompealt

Väino Linde Foto: Peeter Langovits

Naljakuu alguses on paslik üle vaadata need tsitaadid ja mahlakad killud, mis ma olen oma kolleegide esinemistest riigikogus aeg-ajalt üles tähendanud. Just mõni ootamatu sõnakasutus muudab seadusloomega seonduva tavapärase sõnavõtu vahel eriti meeldejäävaks. Või nagu kolleeg Rain Rosimannus kord enesekindlalt väitis, et vähemalt huumorit pole Eestis veel keegi üritanud põhiseaduse vastaseks tunnistada.

Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas alustas parlamendi kõnetoolis Eesti teleprogrammide alast temaatikat luulevormis ning meenutusega möödunud aegadest: “Õhtul isa võttis lõuatäie Aknooli ja keeras lahti Kesktelevisiooni …”

Ajaloost sai innustust põllumajandusminister Helir-Valdor Seedergi, kui ta selgitas, et Eesti Vabariigist erinevalt oli NSV Liidus kasutusel selline kaheväljasüsteem, kus Venemaal külvati rukist ja Kanadas koristati.

Kui Rein Lang ühe lühikese ja selge seaduseelnõu tutvustamisele riigikogus suhteliselt palju aega kulutas, küsis kolleeg Jürgen Ligi istungi juhatajalt, miks justiitsminister nii pikalt räägib, kas tal kodu ei olegi.

Roheliste Erakonda kuuluv Aleksei Lotman jäi oma aadetele lõpuni truuks ja väitis parlamendisaaliski, et kormoran on samasugune legitiimne kalakasutaja nagu hüljes või rannakalur.

Urmas Reinsalu aga ütles üht seadust tutvustades: “Kindlasti ei puuduta see eelnõu üheski punktis minu lühikest, kuid värvikat elu.”

Heimar Lenk alustas oma küsimust keskkonnaministrile nii: “Teie kohta räägitakse Kagu-Eestis selliseid jutte, et parseldate meie metsad maha!” Jaanus Tamkivi ei jäänud saarlasena vastust võlgu: “Kui minu kohta räägitakse Kagu-Eestis niisuguseid jutte, siis ma ei hakka parem siit kõnepuldist ütlema, mis jutte teie kohta Saaremaal räägitakse!”

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas arvas, et vahel võib mõni tippametnik pea kaotada. Seepeale tahtsin temalt teada, kas see peakaotus tähendab olukorda, kus näiteks minister on minetanud oma anatoomilise terviklikkuse.

Nähes, et Evelyn Sepp tõusis oma kohalt, alustas Igor Gräzin eelnõu tutvustust sõnadega: “Teen kiiresti, enne kui Evelyn lahkub saalist ja kuuldepiirkonnast.”

Küsimusele, mis ikkagi on riigikogu lisaistungi kokkukutsumise kaalukas põhjus, kui arutatakse vaid ühte põhiseaduskomisjoni eelnõudest, vastas Ene Ergma valjult, kuid õnneks mitte mikrofoni kaudu: “Muidu sööb Linde mu ära!”

“Rahamaailm on inimese väljamõeldud maailm. Kes selles kahtleb, võib kooli tagasi minna!” oli Marek Strandberg riigieelarvet arutades resoluutne.

Kui asusime riigikogus esimest korda Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmist otsustama, soovitas ta ülejäänud kolleegidele lühidalt: “Hääletage terviseks!”

Kolleeg Arvo Sarapuu demonstreeris oma suurepäraseid teadmisi geograafias, kui ütles, et Eesti peab eelarves kokku hoidma, sest samamoodi talitavad Island ja teised Balti riigid.

Hea kolleeg Vilja Savisaar tahtis välisministrilt teada, kuidas kavatsevad meie sõdurid lahkuda Iraagist, kui mandaat läbi ja neil pole seal enam õigust olla. “Tõenäoliselt lennukiga,” oli Urmas Paet lakooniline.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kommenteerides viitas Peeter Tulviste vene kirjanikule, kes olevat öelnud, et haridust tuleb edendada mõõdukalt, soovitavalt ilma verevalamiseta.

Taavi Rõivas omakorda osutas riigikogu ees esinedes majanduskonverentsile, mille teema oli “Doing Business” (“Äri ajades”). Suur oli hiljem tema üllatus, kui parlamendiistungi kirjalikus stenogrammis oli selle konverentsi pealkirjaks saanud hoopis “Tuim bisnis”.

Lõpetan aga kolleeg Hannes Astoki sõnadega Igor Gräzini esinemise kohta: “Oli tore ettekanne, sai nalja ja silmaringki läks avaramaks.”