Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/10/19/1381104t1hed8a.jpg)
Probleem on ilmne, aga kus on selle juured? Teadvustada tuleb sedagi. Ei saa rahul olla, et kohalikud omavalitsused on praegu planeerimise vallas pigem menetlejad, mitte ise jõulised arengu juhtijad. Planeerimises on peidetud ressurss, mida saaks haldusreformiga ümber paigutada.
Planeerimine ja ehitusjärelevalve peaks toimuma just linnade ja maakondade tasandil. On ilmselge, et linna ja linna arengu juhtimisse on vaja kaasata rohkem spetsialiste. Samuti peaks linn leidma endale pikas perspektiivis rohkem püsivaid tuluallikaid. Nii nagu Põhjamaades tuleks tegelda näiteks elamuarendusega ja ehitada üürimaju. Vaid nii saame meelitada siia noori peresid ja kõrgharidusega inimesi, keda meil on hädasti vaja.
Tihti väidetakse, et jõulisem arengu suunamine takistab vaba konkurentsi. Väidan, et riigi ja omavalitsuste asi on tugevdada konkurentsi seal, kus seda vaja. Linnaplaneerimise üks pearolle on tagada tingimused, mis on ühiskonnale olulised, kuid mida turumajandus ei pruugi iseenesest realiseerida.