Pärnu keeltekoolides õppivaid täiskasvanuid huvitab endiselt kõige enam inglise keel, kuid aasta-aastalt suureneb soome, vene ja teiste võõrkeelte õppijate arv.
Võõrkeel aitab tööd leida ja lastelastega suhelda
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
23. oktoober 2012, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti kutsuti Jana Tringi erakooli Soome soome ja vene keelt õpetama. “Lääne pool Soomes on nii palju eestlasi, et keeltekursuste nõudlus ei vasta pakkumisele. Õpetajaid kohapeal ei ole, kõik kursused on täis, sest immigrante, elama asunuid ja tööletulnuid on meeletus koguses,” kirjutasid soomlased.
Kui Pärnu Postimees üritas saada ülevaadet, kui palju täiskasvanuid Pärnus eelmisel õppeaastal eri võõrkeeli õppis ja miks, olid valmis õppijate arvu avalikustama ja keeleõppe põhjustest rääkima ainult Jana Tringi erakool, Sütevaka humanitaargümnaasium ja Nooruse majas tegutsev Pärnu rahvaülikool. “Meie numbrid pole nii märkimisväärsed, et neid avalikustada,” öeldi ühest keeltekoolist.
Kolme kooli andmete põhjal õppisid täiskasvanud Pärnus kõige enam inglise keelt. Pea poole võrra vähem oli soome keele õppijaid, järgnesid vene, eesti, rootsi, hispaania, prantsuse, itaalia, norra, saksa ja kreeka keel.
Enamikul läheb tööl vaja
Enamik täiskasvanuid õpib võõrkeeli seetõttu, et neil läheb keeleoskust tarvis tööl. Jana Tringi erakooli õppekorraldaja Merle Pulga hinnangul on umbes veerandil keeleõpe huvialaks või enesearendamiseks, sageli perekondlikel põhjustel. Perekondlikud põhjused on näiteks laste abiellumine võõramaalastega ja segaabieludest sündinud lastelastega suhtlemine.
Keeleõppest on huvitatud oma tooteid välismaale müüvad firmad ja rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtted, kus tööprotsessid, asjaajamine, logistika, koolitused on suuremas osas inglise või mõnes muus võõrkeeles. Sõltuvalt töö iseloomust tellitakse juhtidele, spetsialistidele ja ülejäänud töötajatele kas üld- või ametikeele koolitust.
“Oma töötajaid koolitavad ka paljud muud asutused ja ettevõtted, väikeettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad,” lisas Pulk.
Pulga andmetel võimaldasid Pärnu tööandjad oma töötajatele põhiliselt inglise, rootsi, soome, norra, saksa, vene, aga ka prantsuse keele õpet. Soovitakse, et töötajad oma ameti- ja erialakeelt oskaksid, tulemaks tööga paremini toime.
Ametite kaupa õppisid Jana Tringi erakoolis läinud õppeaastal 18 juhti-spetsialisti (neist 12 inglise ja kaks soome keelt), 15 spetsialisti-keskastme juhti (neist 14 inglise keelt), kümme raamatupidajat (viis inglise, kolm soome, üks saksa ja üks rootsi keelt), kaheksa arsti (neist neli inglise keelt), kuus klienditeenindajat (neli inglise, üks rootsi, üks soome keelt), kuus finantsjuhti (neist kolm inglise keelt) ja kuus juhiabi (neist neli inglise keelt).
Õpitakse erialakeelt
Muudest ametitest on huvipakkuvamad näiteks neli norra keelt õppinud ehitajat, viis inglise keelt omandanud kinnisvaramaaklerit-hindajat ja kolm soome keele huvilist reisikorraldajat.
Jana Tringi erakoolis inglise keelt õppinud 152 täiskasvanust õppis 11 inglise ärikeelt. 20 töötut omandas müügiesindaja ja klienditeenindaja erialakeelt. Kõige rohkem oli inglise keele õppijate seas keskastme ja tippjuhte.
49 soome keele õppija hulgas oli 18 töötut, kellest osa õppis töötukassa tellimusel klienditeeninduse soome keelt. Kolm olid raamatupidajad, kolm reisikorraldajad, kaks ettevõtete juhid, kaks assistendid ja kaks koolitajad. Veel käisid soome keele kursustel arst, õde, proviisor, massöör, bussijuht, laborant.
20st vene keele õppijast 15 olid töötud, kellele õpetati müügiesindajatele vajalikku sõnavara. Vene keelt õppisid ka sotsiaaltöö korraldajad, meditsiinitöötajad, kindlustus- ja kinnisvarafirmade töötajad. Inglise keele baasil õppis vene keelt üks rootslanna, tõenäoliselt seoses tööga ajakirjanduses.
Eesti keelt õppis vene keele baasil 14 täiskasvanut (neist 13 töötut, kes õppisid teeninduserialade sõnavara), inglise keele põhjal viis täiskasvanut (eestlasega pere loonud ja siin töötavad välismaalased) ning inglise ja rootsi keele baasil Rootsi noormees, kelle isa on eestlane.
Rootsi keelt õpetati tööandjate tellimisel juhtidele, spetsialistidele ja muudele töötajatele, õppijate seas oli taastusravikeskuste töötajaid ja giidegi.
Hispaania keelt õppisid kaks finantsjuhti, arst, juuksur, keevitaja, ametnik, füüsilisest isikust ettevõtja, juhiabi ja kodune inimene. Prantsuse keelt õpiti väliskoostööks, peretuttavatega suhtlemiseks ja lapselapsega suhtlemiseks.
Itaalia keele õppijate seas oli kaks arsti, assistent ja müügiassistent, seda keelt omandati ka perekondlikel põhjustel ja huvialana, et näiteks Itaalias arhitektuuri või moodi õppida.
Norra keelest huvituti nii töö pärast kui perekondlikel põhjustel. Õppijate seas oli ehitajaid, õde, õpetaja, elektrik, toimetaja, planeerija ja juhiabi. Neli inimest käisid keelt õppimas Norras töötamise vaheaegadel.
Saksa keelt tudeerisid ettevõtte juht, raamatupidaja, müügijuht ja tootmisjuht, aga seda õpiti enesetäiendamisekski.
Enamik on nüüd Soomes tööl
Sütevaka humanitaargümnaasiumi koolitusjuht Heidi Taal rääkis, et nad ei küsi õppijatelt otse, miks keegi mõnd keelt tahab õppida, aga üldjuhul tuleb see ikka jutuks. “Soome keele õpetaja Tiina Maripuu mainis, et eelmise aasta õppijatest on enamik nüüd Soomes tööl,” ütles ta.
Kahest Sütevakas kreeka keelt õppinust läks üks õpetajavahetuse programmiga Küprosele ja teine käib tihti Kreekas, armastab seda maad ja tahtis natuke keelepõhja saada. “Huvi vene ja eesti keele õppimise vastu suureneb aasta-aastalt, hispaania ja prantsuse keele huvilistele meeldib juba mitu aastat järjest ühel õhtul nädalas end nendes keeltes arendada,” kõneles Taal.
Pärnu rahvaülikooli koolitusjuht Helen Muru sõnas, et soome keelt õpitakse enamasti seoses töö ja tööleminekuga, eraldi soome keele kursuse tellis neilt näiteks üks elektritöid tegev firma. Eesti keelt õppisid Vene gümnaasiumi õpetajad ja lasteaiaõpetajad töö pärast, vene ja rootsi keelt õpitakse Pärnus turistide teenindamiseks.