Oksjonil kohtuvad kolm kunstikoolkonda

Kursi koolkond sai nime Kesk-Eesti külakese järgi ja see ühendab Pärnuga seotud või siin tegutsenud Tartu kunstnikke. Pildil üks rühmituse eestvedajatest Priit Pangsepp. Foto: Urmas Luik

Endla teatri sammassaali väljapanek “Koolkonnad” kulmineerub reedel oksjoniga. Neljandat korda toimuva müüginäituse sisustavad kolm Eesti kunstnike koolkonda: Kursi, Edela-Eesti ja Pallase.

Kursi koolkonna asutasid 1988. aprillis Tartu kunstnikud ja see koondab Pärnuga seotud või siin tegutsenud kunstnikke.

Pallas oli algul kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918–1940). Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (esialgu kirjandustki). Kunstiühingu Pallas juures tegutses kõrgem kunstikool Pallas, mis loodi 1919. aastal samuti Tartus.

Veerand sajandit Kursi kunsti

Kursi koolkonna nimetus tuleneb Kesk-Eestis asuvast Kursi külast. Peaaegu 25 aastat vastu pidanud rühmituse asutasid Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe ja Priit Pangsepp. Aastate jooksul on nendega liitunud Priit Pajos, Marko Mäetamm, Imat Suumann, Külli Suitso ja Reiu Tüür.

“Alustades polnud meil muud erilist suurt platvormi peale selle, et vastandasime end Tallinnale ja sellest tuli natuke naljakas nimigi – Kursi,” meenutas Pangsepp. “Kursi külaga on tegelikult mitmel liikmel konkreetne seos.”

Praegu teeb koolkond näituse peaaegu igal aastal, tänavu näiteks Kihnus ja Riias Bastejsi galeriis.

Pangsepa teatel on loomingulise ühenduse liikmeskond aastatega põhiliselt samaks jäänud, kuigi kõik kunstnikud on vabad inimesed ja kohustust kusagile kuuluda või ühisnäitustel osaleda pole.

Algusaastatel käidi sõpruskonnana suhteliselt tihti koos, kuid säilitati loominguline iseseisvus ja suudeti vältida ühenäoliseks muutumist.

“Kui alustasime, olime noored kunstnikud, kambakesi saime lihtsamalt läbi lüüa,” arvas Pangsepp. “Praegu tegutseme kõik omaette, kuid õnneks uhkeks pole keegi läinud: kui otsustame näituse teha, osalevad kõik, kes saavad. Mõni asub ainult logistiliselt nii kaugel, et tema töid ei saa kätte.”

Koolkond väärtustab ühistegevust

Edela-Eesti koolkonna keskus on Pärnu ja selle alguseks võib lugeda 1990. aastate põlvkonda esindavate Andrus Joonase, Billeneeve, Jasper Zoova ja teiste loomingut.

Enda tutvustamiseks kirjutavad koolkonna liikmed oma kodulehel, et tegu on mitteformaalse ühendusega, kuhu koondunud kunstnikud peavad ühistegevust viljakamaks omavahelisest konkureerimisest. “Meie eesmärk on luua ligipääs kunstile nende jaoks, kes pole veel ise jõudnud kunsti juurde tulla,” kuulutavad nad.

“Koolkond on väljaspool Pärnut väga tuntud, Pärnus aga ei mõisteta vahel, kui väärtuslik see on,” väitis Andrus Joonas, kes on oma jutu järgi toonud alates 1994. aastast kunsti rahvale lähemale. “Et inimesed kunstiga harjuks, läheb aega 250 aastat, prantslased ütlevad, et viis põlvkonda.”

Endlas näeb Mila Balti, Janno Bergmanni, Billeneeve, Andrus Joonase, Toomas Kuusingu, Pusa, Alar Raudoja, Sirami ja Jasper Zoova töid. Kõikide loominguline karjäär on aastatepikkune, mitu neist pälvinud Pärnu kunsti aastapreemia.

Edela-Eesti koolkonna ühisjoonteks loetakse protsessikesksust, suurvorme, revolutsioonilisust, isikupärast lähenemist, seniste traditsioonide eiramist ja uute loomist. Kunstnike väljundid on veebigalerii ja rändnäitused.

Maali ja graafika kõrval tegelevad koolkondlased foto, skulptuuri, performance’i, video, multimeedia, kujundamise ja kunstiõpetusega.

Joonase jutu järgi pole praegu kahjuks näha, et Edela-Eesti koolkonnal sirguks järelkasvu, nagu näiteks Pallase puhul.

“Pallaslased käisid Prantsusmaal õppimas ja õpetasid siin välja terve koolkonna,” seletas Joonas. “See kõik võttis aega ligi 100 aastat. Edela-Eesti koolkonda on tugevalt mõjutanud Academia Grata ja Sütevaka kooli kunstikallak, mida praegu enam pole.”

Pallase kunstikooli (1919–1940) loetakse Eesti kunstiajaloos väga oluliseks. Koolis õpetati hingestatust, mille pidi looma värvi- ja valgusekäsitlus. Pallases töötasid õppejõududena oma aja tippkunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Nikolai Triik, Anton Starkopf.

Endla näitusele on jõudnud pallaslaste Eduard Viiralti, Priidu Aaviku, Nigul Espe, Eerik Haameri, Ernst Hallopi, Linda Kits-Mägi tööd.