Tahaksin esitada streikivatele arstidele ühe küsimuse: kes andis teile õiguse oma kõrgema palga nimel mängida inimeste tervisega, jätta nad ilma arstiabist?
Küsimus streikivatele arstidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Te nõuate inimväärset palka. Teie palgad on, võrreldes meie pensionidega, lausa luksus.
9. oktoobri Pärnu Postimehe artiklis ”Streik Pärnu haiglas“ ütleb õde Kaisa Sepp, et tahab saada elamisväärset palka. Praegu saab 500, tahaks saada 700 eurot kuus.
Kas meil, pensionäridel ja vanuritel, oleks samuti õigust inimväärsele pensionile, 300 asemel 500 eurot kuus?
Olen 68aastane pensionär ja saan 282.63 eurot kuus, kuigi olen keskeriharidusega pedagoog-lasteaiakasvataja. Meie põlvkond tegi tööd ja kasvatas lapsi. Praegused arstid õppisid ülikoolis ja said riigilt stipendiumi. Ülikooli lõpetades andsite Hippokratese vande aidata inimesi. Kus on see vanne nüüd?
Teie ühe kuu praegunegi palk on minu poole aasta pension, kuid on pensionäre, kes saavad veel vähem. Kuidas elada, osta välja ravimeid (mul on süda haige) ja maksta üüri, tunda ennast inimväärsena?
Mõistan arste, et nad on kaua õppinud, et neil on vastutusrikas töö. Tänu teile selle eest! Meiegi oleme oma tööd teinud südamega ja korralikult. Võrreldes nüüd teie nõutud 26 protsenti ja meile lubatud viieprotsendist pensionitõusu, kas teie nõudmine on ikka õiglane? Kas arstid on inimeste ehk patsientide tarvis või vastupidi?
Õigem oleks küsida ministrite Jürgen Ligi ja Andrus Ansipi käest: miks peame aitama välismaiseid loodreid ja andma raha neile, selle asemel et toetada oma riiki ja inimesi?
Soovin arstidele jõudu ja palun, et te ei kaotaks südametunnistust, kainet mõtlemist ja inimlikkust! Meie, pensionäridki, väärime inimväärset elu ja elamisväärset pensioni.
Toimetuselt. Vikipeedia järgi on eri riikides kasutusel Hippokratese vande modifikatsioonid.
Eestis ei kasutata Hippokratese vannet, vaid kasutusel on arstivanne, milles kajastuvad olulisemad Hippokratese sõnastatud põhimõtted, kuid välja on jäetud see, mis tänapäeval on juba iganenud, lisatud on nüüdisaegse arstieetika tähtsamad põhimõtted (tõenduspõhisus, patsiendi autonoomia, informeeritud nõusolek). 18. märtsil 2009 kinnitas Tartu ülikooli arstiteaduskonna nõukogu uuendatud arstivande.