Mäletate veel, kui talvel külmunud torudega hädas olite? Et eeloleval talvel end sellest murest säästa, on just praegu õige aeg ettevalmistusi teha.
Riisutud lehed viige veetorude kohale
25. oktoober 2012, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suured miinuskraadid toovad hulga ebameeldivusi: vesi torustikus võib jäätuda ja halvimal juhul toru pinnases lõhkeda. Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnade järgi on mõistlik probleemiga tegelda veel enne, kui maapind läbi külmub, kuna tagajärgede kõrvaldamine jäätunud pinnases on palju aeganõudvam ja kulukam tegevus.
“Enamasti annab vee külmumist ära hoida lihtsa soojustamisega, milleks saab kasutada majapidamises käepäraseid vahendeid,” soovitas Tarkmees. “Näiteks ei tasu aeda lehtedest päris puhtaks riisuda, vaid kuhjata lehed torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata lund, kuna lumi toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana.”
Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks valida talveks teise liikumistee. Kui see pole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada spetsiaalsed matid.
Külmas keldris tuleks torude ümber mässida sooja hoidvaid materjale, milleks sobivad riided ja isegi vanad ajalehed. “Eriti krõbeda pakasega peaks keldris olema kraadiklaas või veepang, mida tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Kui vesi panges jäätuma hakkab, on õige aeg keldrisse toasooja lasta,” rääkis Tarkmees. “Viimane võimalus on jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema.”
Kui torude jäätumine on talviti probleemiks olnud, tasub praegu spetsialist asja uurima kutsuda. Kui asjatundja avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Kuid joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada spetsiaalne küttekaabel.
“Suurimaks probleemiks talvel on veetoru lõhkemine, sest temperatuurimuutustega kaasnev maapinna pidev liikumine avaldab survet veetorule,” selgitas EVELi juhatuse esimees Hans Liibek. “Kõige haavatavamad on vanad malmtorud, kuid spetsialistil tasuks lasta kaameraga üle kontrollida mis tahes torustik, mis on vanem kui paarkümmend aastat.”
Külmanõrgad kohad on enamasti sissetallatud või sõidetud teerajad, kus mulla- ja lumekiht on õhem ja tihedaks tambitud. Samuti toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või välisseinad. Just nende kohtade soojustamisele soovitab Liibek sügisel erilist tähelepanu pöörata.