/nginx/o/2010/11/22/471463t1ha45b.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liit lubas valimistel kodukulude alandamist. Iga kord, kui näiteks kütuse turuhinna kerkimise tõttu tõuseb kaugkütte või millegi muu hind, leidub mõni opositsioonipoliitik, kes kibekähku teatab, et IRL ei täida oma lubadust. Ütlemata jäetakse, et IRLi lubaduse sisu ei olnud tooraine ülemaailmsete turuhindade alanemise ega ilma soojenemise tõotamine.
Kodukulud alla
Valimiste eel välja käidud kodukulude programmiga pakkusime välja konkreetsed meetmed, mille kaudu oleks realistlik vähendada kodukulusid. Selleks käisime välja kuus meedet: kodutoetus paljulapselistele peredele, kommunaalmonopolide ohjeldamine, kortermajade soojustamine, kodualuse maamaksu kaotamine, kodulaenu intresside maksuvabastuse säilitamine ja koduomanike võlakaitse seaduse jõustamine.
Lähtudes neist lubadustest, oleme tegutsenud. Elamistingimuste parandamiseks on kodutoetust saanud ligi 1500 paljulapselist peret. Kortermajade renoveerimist on riik toetanud 24 miljoni euro eest. Peale selle on kortermajade kordategemiseks antud sooduslaene ja käendusi ning kevadel said esimest korda energiasäästuinvesteeringuteks toetust eramuomanikud.
Monopolide ohjeldamise seadusega laiendati konkurentsiameti pädevust kõigile soojatootjatele ja suurematele vee-ettevõtjatele, tänu sellele pole vee hind Eesti suurimas omavalitsuses tõusnud. Kodualune maamaks kaob järgmisest aastast ja sellega jääb kogu Eestis koduomanikele aastas kätte 13 miljonit eurot. Samuti säilib kodulaenu intresside maksuvabastus.
Olgugi et mõtteviisilt plaanimajandusse kinnijäänud poliitikutele meeldiks, kui riik alandaks järjepidevalt elektri või kütte hindu, on riigi võimalused seda teha väga piiratud, sest gaasi, nafta, puidu ja peagi kogu Euroopa Liidus elektri hinnadki kujunevad vabal turul.
Seetõttu pole IRL oma kodukulude poliitikat suunanud hindade ümber hämamisele, vaid energia säästmisele, sest energiasäästu kaudu võidab lõpptarbija kõige enam. Euroopa Komisjon on pakkunud energia hinna tõusu vastu lahendusena välja hoonete energiasäästu. See on saavutatav kodude soojuskindlaks renoveerimisega.
Aktsiisi langetamine
Hoonete rekonstrueerimise toetamisega saab riik stimuleerida renoveerimist, mis muudab elamufondi energiatõhusamaks. Alates 2010. aasta septembrist on korterelamuid riigi rekonstrueerimistoetuse abil soojuskindlamaks muudetud 58 miljoni euro eest.
Selle summa eest on renoveeritud või renoveeritakse üle 500 kortermaja ja nende hoonete oodatav energiasääst on kuni 40 protsenti. See tähendab senisest märgatavalt väiksemaid küttearveid ligikaudu 40 000 inimesele. Renoveerimise toetamisega jätkame: järgmise aasta riigieelarves oleme ette näinud täiendavalt kümme miljonit eurot kortermajade sooja- ja energiasäästlikumaks muutmiseks.
KredExi soojustamisprogrammis osalenud korterite keskmine küttekulu on keskmiselt langenud 140 kilovatt-tunnilt ruutmeetri kohta aastas 90 kilovatt-tunnini aastas. Renoveeritud hoonetes on kokkuhoid kütte pealt arvestatav. Ja just küttekulud moodustavad meie kodukuludest üle poole.
Opositsiooni ühe lahendusena kõrgete kodukuludele alandamiseks on välja pakutud elektriaktsiisi langetamist ELis lubatud miinimumnormini. See vähendavat elektriarveid umbes neli protsenti.
Arvestades, et praegu kehtiva hinnakirja järgi peaks Eesti keskmise tarbimisega ehk 200 kilovatt-tundi kuus elektrit kulutav majapidamine maksma selle eest 23.42 eurot, siis elektriaktsiisi langetamisel pakutud määrani võidaks keskmine majapidamine 0,9 eurosenti kuus.
Loomulikult on iga säästetud euro kokkuhoid, kuid see on võrreldamatu kortermajade soojustamisega saavutatava võiduga, mis ulatub mitmekümnete, isegi sadade eurodeni.
Elektrile tehtavate kulude alandamiseks on valitsus aga heaks kiitnud taastuvenergia tasude alandamise plaani. Tarbijale tähendab see järgmise seitsme aasta jooksul kokkuhoidu 350 miljonit eurot, pannes piduri üha kasvanud taastuvenergia tasude osale inimeste elektriarvest.