/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Nagu Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ei eita Pärnu Postimees kesklinna olulisust. Iseasi, kas me kulutaksime 100 miljonit eurot vaba raha ainult südalinna heaks.
Juhtkiri: Pärnu pole pelgalt kesklinn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peame tunnistama, et Pärnu on midagi suuremat kui pelgalt kesklinn. Kui palju on viimastel aastatel pälvinud tähelepanu äärelinna asukad, ei oska põhjaliku uurimiseta öelda. Ent linna äärealadelgi elavad inimesed, maksumaksjad, kaaspärnakad.
Probleem paistab olevatki selles, et aastaid võidi eelisarendada üht või teist linnaosa, mistõttu Pärnu kui asumi terviklik areng kannatas.
Tähelepanelik lugeja märkas eilses lehes kindlasti linnakodaniku tehtud fotot Tuule tänavalt. Telefonikataloogi trükitud Pärnu linna plaanilt seda porimülgast ei leia. Hoolikal silmitsemisel tabasime Tuule tänava linna ühistranspordi kaardilt ja saime aimu Pärnu piiridest.
Toimetuses koorus mõte võtta Pärnu äärelinn hoolikama tutvumise alla. Mida me teame elust seal, kus Pärnu linn läheb märkamatult üle Sauga vallaks? Millal kirjutati viimati Rääma linnaosa ääremaast?
Kuigi Pärnu on roheline, valdavalt madalasustusega aedlinn, jääb üle supermoodsa Ehitajate tee kunagine suvilarajoon, kus nagu Tammisteski on aasta ringi elamise sisse seadnud need kaaslinlased, kes õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamispinnalt ära kolima pidid.
Vaeste patuste alevi suunal peaks avastamis- ja äratundmisrõõm olema kindlustatud.
Kui mereäärne on linlastele rohkem tuttav, siis seda huvitavam oleks heita pilk Merimetsa lõppu ja Rannametsa teele. Kuidas elatakse seal?
Kuigi 100 miljonit vaba raha ei paista kuskilt, saab ja tuleb ennast kursis hoida Pärnu kui terviku eluga. Siis teame vähemalt, millised probleemid ootavad lahendamist.