Toomas Kivimägi: Kesklinna võlud ja kümme “käsku“

Toomas Kivimägi. Foto: PP

Vaid mõni nädal pärast linnapeaks saamist oli mul võimalus küsida Eesti ühelt edukamalt ärimehelt, avalikus sektoriski toimetanud Jüri Mõisalt, et kui tal oleks Pärnu linnapeana 100 miljonit krooni vaba raha, kuhu ta selle paneks. Vaid hetke mõelnud, vastas ta: kesklinna. Kesklinna suurt rolli polegi keegi eitanud, mistõttu võime eeldada, et kesklinna olulisuse üle vaidlust ei ole.

Kus asub kesklinn?

Kesklinna määratlemisel tuleks kokku leppida selles, et see ei ole vaid Rüütli tänav, minule on see pigem Ringi tänava ja jõe vaheline ala. Alanud diskussiooni ajend on olnud kaubandus, eriti Kaubamajaka laienemise ja selle mõjude kontekstis. Seepärast sellest kõigepealt.

Uued suured kaubanduskeskused kesklinnast kaugemal on süvenev tendents nii Tallinnas, Tartus kui enamikus Euroopa linnades, mistõttu selles pole midagi erakordset Pärnulegi. Selle pärast ei pea muretsema. Eriti lähtudes sellest, mis siin juba on, ja teades kahe võimeka suurtegija – Port Arturi ja Lõunakeskuse laienemisplaane (Lai 5, parkimismaja kõrvalkrundid, juurdeehitused).

Kui eelnevale lisada Rüütli tänav ja kesklinna edukad ärid, väidan, et kesklinnas saab kaubandust olema küllaldaselt. Kaubamajaka juurdetuleva osa administratiivne “lohistamine” südalinna oleks ilmselgelt ebamõistlik, mis ületaks nii siinse liikluskoormuse kui parkimistaluvuse.

Tasuta parkimisest talveperioodil kui kesklinna võluvitsast on räägitud palju. Kui see on nii, siis kinnitan, et selle rakendamine on Pärnu linnale jõukohane 1. jaanuarist 2014. Kuigi tähtaeg on nihkunud, pole me sellest lubadusest loobunud. Ent minu soov on veel kord arutada ennekõike Rüütli tänava ja ülejäänud kesklinna äride omanike ja elanikega selle plusse ja miinuseid.

Mõni näide. Vana turu ümber parkimine oli tasuta, aga kes tegi ettepaneku seal parkimine tasuliseks muuta? Turu peremehed ise, põhjusel, et muidu poleks ostjatel kusagil oma autosid parkida.

Ettevaatlikkusele sunnib Kuressaare näide, kus parkimine on tasuta. Avalikult on seda ebamugav tunnistada, kuid eravestlustes soovitakse tasulist parkimist pigem tagasi. Mõistagi saab viidatud probleeme leevendada tasuta parkimise korral parkimise aja piirangu kehtestamisega (tund või kaks), ent autojuhtide madalat märgidistsipliini (vabandused) silmas pidades, tähendaks see kohustuslikku järelevalvet ehk kulusid. Tulu aga mitte (kui jätta kõrvale ebameeldiv trahvitulu).

Arutame seda veel ja kui leiab kinnitust, et just tasuta parkimine üheksal kuul aastas on Rüütli tänava asukate ja kesklinna äride suur ootus, siis pole probleemi, teeme ära. Lõpliku otsuse langetamise koht ja aeg on järgmise aasta mais linnavolikogus eelarvestrateegia arutelul.

Mis on tulekul?

Tegelikkuses on kesklinnas palju üliolulisi dominante. Ja neid on küllaga! Pingeritta panemata: raamatukogu, teater, kontserdimaja, sild, pangad, notarid, hotellid, Vallikäär, koolid, huvikoolid, bussijaam, linnagalerii, muuseum, külastuskeskus, gild, jahtklubi, kolledž, spaad. Need kõik on kesklinna eelised ja tugevused, üle poole neist unikaalsed, sest mujal linnaosades neid ei ole. Ole vaid mees ja püüa kliendid kinni, nad on juba siin!

Kui lisada see, mis on kesklinna kontekstis praegu töös, siis väidan, et Pärnus piisab eeliseid, et kesklinn oleks väärikas koht, kus edukalt äri ajada, sealhulgas teenindusega tegelda.

Mis on laual? Esiteks uue silla kavandamine kesklinna. Kahtluseta tugevdab see südalinna positsiooni, elavdades liiklusvoogu ja parandades logistikat. Paraku või õnneks on siin jätkuvalt arvamuste paljusus alates Kesklinna sillale kolmanda sõiduraja rajamisest kuni silla paiknemise variantideni jõe vasakkaldal kas Aia või Pargi tänaval. Kusjuures Pargi on minu hinnangul põhjendamatult vähe tähelepanu saanud.

Teiseks: kesklinna planeering Ringi, Laia, Pargi ja Pika tänava vahelisel alal. See on suur piirkond, kus praegu on ebaloomulikult põimunud riigi, linna ja erahuvid. Keegi ei saa toimetada. Selle planeeringu kehtestamine järgmisel aastal loob vältimatu ja olulisima eelduse selle ala arendamiseks ja uuteks investeeringuteks.

Kolmandaks on tähtis, et kino tuleb. Linnas võib olla mitu kino, ent Pärnu on üks väheseid linnu Euroopas, kus kesklinnas kino ei ole. Kino tuleb, aga mitte parkimismajja, nagu järjekindlalt pakutakse, vaid ikka Lai 5 krundile (praegu „pommiauk“ kontserdi- ja parkimismaja vahel). Parkimismajja kino rajamise äkkideed tõlgendan pigem katsena konkurenti mõjutada, et kino ehitamata jätta.

Neljandaks oleme eelarvestrateegiasse kirjutanud kesklinna külavahetee nimega Lai kordategemise Kesklinna sillast Decora kaupluseni (äärekivid, sademevesi, uus kate). Järgmisel aastal on kavas projekteerimine, ehitus aastal 2014. Selle maksumus on suur, mistõttu mina lõplikku lubadust veel ei annaks, vaid me peaks kaaluma seda objekti võrdluses muude suuremate võimalike tee-ehitusobjektidega 2014. aastal, näiteks Uus-Sauga tänava ühendamine Ehitajate teega, uuselamurajooni teedeehitus.

Viiendaks tuleb kõnelda riigimajast. Rida riigiasutusi on kolinud või kolimas kesklinnast kaugemale. Enamasti on sel loogilised põhjendused ja see on riigi üldine filosoofia. Samal ajal oleme välja käinud ettepaneku ehitada tühjaks jääva politseimaja asemele riigimaja, kuhu koondada osaliselt kesklinnas tegutsevad riigiasutused, samuti tuua mõni äärelinna kolinud asutus kesklinna tagasi.

Kuuendaks: jõe vasakkalda ehk Jaansoni raja ehitamine järgmisel aastal. On jäänud vaid üks takistus: meil pole kokkulepet Lai 22 krundi omanikuga, kuigi minu kabinetis me härraga kokkuleppe saavutasime ja käed lõime (tunnistajateks kaks linnavalitsuse töötajat). Vanasti öeldi: “Meest sõnast …”, aga loodan, et taganemise põhjus on mingi eksitus.

Seitsmendaks: Lõunakeskuse tulek Pärnusse. Mulle tundub, et igati edukas ja kesklinna palju panustanud Port Artur tundis end konkurendi puudumisel natuke igavalt. Lõunakeskus eesotsas Jaan Lotiga tõi kaasa elavnemise ja on pannud arendused uuesti liikuma. Parkla Port Artur 2 ees on korda tehtud, Pärnu Keskus saab hoogu, Pühavaimu tänava kaua lubatud läbimurre on tehtud. Kohe-kohe algab Lai 5 krundi hoonestamine.

Kaheksandaks on linn loonud kõik eeldused parkimismaja valmimiseks. Viimasele linnavarakomisjoni istungile palusin spetsiaalselt kutsuda Kaido Kruusoja, kes lubas ja kinnitas, et kui linn laual olnud otsused kiiresti heaks kiidab, saab parkimismaja valmis järgmise aasta 30. juuniks. Me tegime seda, mida lubasime, kusjuures kiiresti ja ilma et me pidanuks oma olulistes positsioonides taganema. Meest sõnast!

Üheksandaks on laual plaan muuta Supeluse tänav suvel jalakäijate tänavaks. Selle idee parim tõestus on “Augustiunetus”, kus see on nii olnud, ja inimesed on sadade ja tuhandete kaupa seda võimalust nautinud. See suunaks muuhulgas senisest märksa rohkem rahvast läbi Rüütli tänava. Järgmiseks aastaks ideekonkurss ja arutelu, asi teoks aastal 2014.

Kümnendaks kavatseme kolme–nelja lähiaasta jooksul ehitada uue bussijaama. Tähtsamgi kui nüüdisaegne hoone on Rüütli tänava kontekstis see, et bussijaam jääb sinna, kus ta praegu on. Me ei vii teda kaugemale.

Linnavalitsus raekotta tagasi

Linnavalitsuse kolimine kesklinnast oli viga. Mõte, et linnavalitsus tuleb ühte majja kokku panna, oli väga hea, ent raekoja mahajätmine suur viga. Rääkimata plaani teostamisest vales järjekorras. Palun mitte kividega loopida, aga see viga tuleb parandada. Linnavalitsus tuleb viia tagasi sinna, kuhu ta kuulub. Aga see saab teoks nii kümne aasta pärast. Olulisim eeldus on lõviosa kulude katmine Suur-Sepa 16 võõrandamise eest saadavatest tuludest, mille arvel saaks ehitada raekojaesisesse parklasse uue büroohoone.

Paar kommentaari Ingmar Saksingu märkuste kohta (vt Tõnu Kann, “Pärnu vanalinn nagu vaeste patuste alev”, PP 20.10).

Mis puudutab juurdepääsuteede sulgemist, siis ei meenu, et me oleks siin mingeid lisakitsendusi teinud. Ja see, et autod üldjuhul Rüütli tänaval ei sõida, on ju õige. Minu hoiak on leida veel võimalusi ainult jalakäijatele mõeldud alade suurendamiseks.

“Välireklaami eest üha suurema raha nõudmise” etteheite puhul olnuks paslik täpsustus, et tegemist on üksnes haagistele paigutatud reklaami eest senisest suurema tasu kehtestamisega. Seda kahel põhjusel.

Esiteks ei pea linna arhitektid, kunstnikud ja muinsuskaitsjad haagisreklaami vanalinna sobivaks ja teiseks tekitab haagisreklaami osa kasv ebaõiglast konkurentsi linna poolt enampakkumise korras müüdud alaliste reklaamipindadega. Välireklaamitasu muust tõusust pole praegu küll põhjust rääkida.

Mõistagi on Rüütli tänaval poodi keerukam pidada kui mõnes suures kaubanduskeskuses. Kuid võtkem Baltmani pood – edulugu. Või vaatame teeninduse poole pealt. Steffani, Citi pubi, Lime Lounge, Picadilly, Sweet Rosie ja paljud teised linna parimate top’is – ilma hea idee, juhtimise ja klientideta seda ei saavuta.

Ettepanekuid laadis “linn andku Rüütli tänava rendipindu poole hinnaga” ei saa võtta tõsiselt. Teadupärast on eraomanike kinnistuid Rüütli tänaval rohkem kui linnale kuuluvaid. Kui meie annaksime neid rendile oluliselt alla turuhinna, oleks tegemist ebaausa konkurentsi tekitamise ja turu solkimisega.

Siiski oleme teinud järeleandmisi rendimääras, raskel ajal rohkem, nüüd mitte väga, oleme olnud paindlikud rendimaksegraafikus, oleme andnud võimalusi rendi arvelt teha kapitaalse iseloomuga investeeringuid, suuname teadlikult üritusi Rüütli tänavale (mootorratturid, elektriautod, advendiüritused). Ja seda hinnatakse.

Kokkuvõtteks: nii olemasolevaid dominante kui kavandatavat tegevust arvesse võttes ei ole põhjust liigselt muretseda Pärnu kesklinna tuleviku pärast. Soovime olla ühes paadis ennekõike Rüütli tänava äride ja elanikega, aga kesklinna äridega laiemaltki. Mõistagi pole harukordsed juhud, et äride enda või äride ja elanike huvid on vastandlikud. See tähendab ju, et peame langetama kellelegi ebameeldivaid otsuseid.

Me kõik saame – seekord ei taha ma öelda “vanaks” – Rüütli tänava edule toeks olla. Näiteks mina teen pea kõik oma pere rohuostud Rüütli tänava Ülikooli apteegist ja üksnes seepärast, et see asub Rüütlis. Meeldiv teenindus kauba peale. Kui seda teeb ühe asemel 100 pärnakat, oleks see juba arvestatav tugi. Ent suhtumise väljendusena piisab ühestki.