Leesoja salvest leiab “Päikese südame”

Proviisori haridusega talunik ja joogaõpetaja Erik Grünberg on kindel, et astelpajumahl pikendab eluiga. Foto: Ants Liigus

“Meie mõte on pakkuda tervislikke tooteid, mis pikendavad eluiga, suurendavad seksuaalsust ja annavad vitamiine,” räägib Leesoja peremees Erik Grünberg, kes koos kaasaga on nuputanud, tootnud ja müüki paisanud mitu põnevat ja tervislikku mahetoodet.

Leesoja asub keset metsi, eemal kõigest, siin on palju vabadust, puhtust ja oma aega. Siin paistab palju päikest ja sajab harva, tutvustatakse talu kodulehel.

Kuna Varbla vallas Selja külas võõra silma eest peidetud Leesoja jääb maanteedest eemale, on talu kahel hektaril paikneva astelpajuistanduse saak vitamiinirikas ja igati mahe. Talutoodetel on sellekohane tunnustuski.

Alustasid nullist

Leesoja talu peavad elukaaslased Erik Grünberg ja Thule Lee. Tegemist on põlise majapidamisega, mille 1886. aastal omandas Thule vanavanaisa, kes ostnud selle koha kolme hõberubla eest. Maad on talu juures 24 hektarit.

2000. aastast kasvatab talu 2,3 hektaril astelpajusid. “Alustasime oma rahaga nullist. Kui ostsime istikud, öeldi meile, et need hakkavad ruttu vilja kandma, aga ei hakanud. Saime isaste istikute suhtes petta, neid oli liiga vähe. Kümne emase istiku kohta on vaja üht isast põõsast,” seletab Grünberg, kes on väljaõppinud proviisor.

Astelpajude istutamisest viljadeni kulus kaheksa aastat. Istanduses kasvab kaheksat sorti astelpajusid, kõik eri kuju, värvi ja suurusega marjadega.

Peremehe hinnangul edeneb astelpaju Leesoja kivi-liivastel maadel kenasti. Maa hoiab hästi vett ja on parajalt märg, nii ei ole vaja põõsaid kasta.

“Tahame ise tervena elada. Astelpaju on väga hea vahend eluea pikendamiseks. Maatöö on rahustav ja hea. Saame kodunt lahkumata teha, mis meile meeldib,” selgitab Grünberg Leesojal valitsevaid põhimõtteid.

Vitamiinipomm

Pererahvas alustas marjakorjamisega augustis ja lõpetas alles läinud nädalal, sest eri astelpajusordid valmivad eri ajal.

Thule Lee on seda meelt, et töö peab alati rõõmu tooma ega tohi üle jõu käia. “Meile meeldib väga marju korjata, nii metsas kui kodumaadel. See on meile suur lõõgastus. Korjame kahekesi ja vahel kaheksa tundi jutti, parimal päeval saime astelpajudest 70 liitrit mahla,” mainib naine. Ta lisab, et okkalistelt põõsastelt marjade kättesaamiseks on neil oma meetodid ja nipid, sellele vaatamata korjab Erik Thulest kordi kiiremini.

Paar ehitas talu abihoonesse korralikud tootmisruumid ja taotles Leader-programmi kaudu ettevõtlustoetust, mille eest soetati kolm sügavkülmikut, tavaline külmik ja tsentrifugaalmahlapress. Sellise pressi abil saab kiiresti ja puhtalt kvaliteetse mahla, mis värskena juba marjade korjamise päeval otse sügavkülma pannakse.

Mahla ei kuumutata, et selles säiliksid kõik vitamiinid. Tsentrifugaalpressiga saab hästi kätte ka mustsõstramahla, mis tavaliselt pressides jääb geeljaks.

“Joome ise sedasama mahla, mida müüme,” lausub Thule Lee. Pastöriseerimata mahlas on kordades rohkem vitamiine. Mahl kannab nime “Leesoja päike” ning mahla ja mee segu “Päikese süda”.

Mahla ja mee segu ühendab endas kahte võimsat immuunsüsteemi tugevdajat ning sobib neile, kes mao ülehappesuse tõttu ei saa astelpajumahla juua. “Meie peres juuakse aasta ringi iga päev pool liitrit mahla ja me pole haiged olnud,” lausub peremees.

Astelpajumarju saab korjata öökülmadeni ja Leesojal on marju küllaga, jätkub tootmiseks ja jääb ülegi. Thule Lee ütleb, et inimesed võivad tulla neid vitamiinipomme tasuta korjama. Sel aastal pole selle teadmisega enam midagi peale hakata, küll aga järgmistel.

Tänavu rajati astelpajude kõrvale mustasõstraistandus. Maha istutati viit sorti sõstrapistikud, mis pererahvas Karukäpa talust saadud okstest ise kasvatas.

Peremees loodab esimese saagi saada juba kahe aasta pärast.

Teravad elamused

Peale mahla valmistavad Erik Grünberg ja Thule Lee mitmesuguseid gurmeetooteid. Kuidas need sündisid? “Meie pere armastab teravaid kastmeid, aga poevalikus sobivaid polnud,” rääkis peremees.

Adžikas on ained heas koosluses, see hoidis soojendab organismi ja sobib hästi liha-kala juurde ahjuvormi, dipikastmesse või juustuleiva katteks. Terav segu aitab külmetushaiguste ja seedetrakti hädade vastu.

Adžika komponentidest on Leesojal kasvatud küüslauk ja till. Neile on lisatud vürtsisegu hmeli-sunelit, Cayenne’i pipart, koriandrit, veiniäädikat, õli, soola ja suhkrut.

Adžikat valmistatakse talus nii kaua, kuni peenral jätkub värsket tilli. See hoidis säilib kaua.

Peale selle pakutakse grill-liha kõrvale “Punamarja kastet”, mis on tehtud jõhvikatest, paprikast, suhkrust, koriandrist ja küüslaugust ning “Nõiasegu”, kus mesi on segatud ingverijuure, viigimarjade ja kreeka pähklitega.

Tervislik maius on luksuslik ja ajab külmapisikud eemale, lubab tervisest pakatav perenaine.

Juba kavandavad ettevõtjad uusi tooteid ja jõuluks on neil mahetoidu austajatele üllatusi kavas.

Oma tooteid müüvad talunikud laatadel, taluturgudel, elavtoidu ja romantilise rannatee kodulehel. Talupidajaid juba teatakse ja neilt tellitakse toodangut ka otse.

Astelpajumahl

Mahla on hea juua päevas 50 grammi ja vähemalt kümme päeva järjest. Abiks haiguste ennetamiseks. Tarvitatakse kopsu, maksa, mao, soolte ja liigesehaiguste raviks. Normaliseerib vererõhku. Tõstab seksuaalset elujõudu. Parandab vereloomet. Sisaldab suurtes kogustes A-, C- ja E-vitamiini ja biotiini.