Juhtkiri: Streik peatus, leping sõlmimisel

Pärnu Postimees. Foto: PP

Neljapäeval jõudsid arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja haiglate liit eellepinguni, millega pooled on kokku leppinud kollektiivlepingu tähtsamate tingimuste suhtes. 25 päeva kestnud ja taasiseseisvunud Eesti ajaloo pikim streik peatati eilsest, haiglates taastub tavapärases rütmis töö.

Telekaamerate ette astunud arstide liidu juhi doktor Andres Korgi ja haiglate liidu juhi doktor Urmas Sule kergendustunne oli silmanähtav. Vahepeal, kui streikijatele anti valida, kas streigieelsed pakkumised või määramatus, tundus, et streik suundub umbteele. Valitsuse katse streiki lämmatada oli ilmne. Sellele vastasid arstid avaldusega, et neil on püssirohtu (streigifondi) veel küllalt, et kõigile ebamugav olukord saaks kesta.

Mingil hetkel pidid haigekassa ja sotsiaalministeerium ja kogu valitsus aduma, et tervishoiutöötajatel on tõsi taga ning vastasseis võib venida liiga pikaks. See polnud valitsuse huvides, tollel oleks peaaegu õnnestunud avalikkust streikijate vastu kallutada, kui peaministri büroo tellis arstide palgaandmed. Avalikkus õnge ei läinud, sest juba varem oli ilmunud statistikat, kui palju peab arst või õde töötunde tegema, et ebainimliku koormusega kindlustada endale elamisväärne sissetulek.

Kuigi meediale oli lihtne taandada streiki vaid palganõudmistele, on probleemipundar palju mitmekesisem. Kel oli streigi ajal asja näiteks Pärnu haiglasse, see võis fuajees lugeda, et streik toimub arstide ja õdede lahkumise vastu.

Kõrgem palk oli ainult üks osa streiginõudmiste kogumist. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on Eestit hoiatanud, et pikas perspektiivis pole meie arstiabi jätkusuutlik. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütleski, et arstide streik rõhutas vajadust vaadata üle kogu Eesti tervishoiusüsteemi korraldus.