Valter Parve: Arengukavast koolivägivallani

Valter Parve. Foto: PP

Pärnu linnavolikogu saatis avalikule arutelule meid kõiki puudutava olulise dokumendi, hariduse arengukava kuni aastani 2025. Rõõmustaval kombel on ettevalmistavasse protsessi olnud kaasatud perede esindajad ehk koolide hoolekogud ja loodetavasti toimub neis nüüd valminud teksti veel kord ülelugemine ja täiendamine.

Kurvastaval kombel on kõnesoleva arengukava ettevalmistamisel kasutatud materjalide hulgast välja jäänud ülioluline teave, nii viimatine Pärnus tehtud uuring “Probleemid koolides 2011” kui selle tulemuste võrdlemine samalaadsete uuringutega aastatest 2000 ja 2006.

Eelmisel aastal korraldatud uuringus küsitleti kõiki Pärnu 5.–12. klasside õpilasi (kokku 3412 vastajat ehk 79 protsenti koguarvust) ja see peaks olema küllalt esinduslik, et arvata see hariduse analüüsiks vajalike dokumentide hulka. Veel pole hilja ja avaliku arutelu üks mõte ehk ongi lisateabe sissetoomine. Kooliprobleemide uuringu kokkuvõte asub linnavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna kodulehel.

Tervis

Arengukava seletavas osas on loetletud hulk lähiminevikus toimunud positiivseid ettevõtmisi, kuid ebaselgeks jääb nende kasutegur, seega pole kindlat alust jätkata varasemaid pingutusi senises vormis.

Näiteks võib tuua tervisega seonduva ja kõrged tiitlid. Pärnu linn kuulub tervist edendavate linnade võrgustikku ja kannab 2006. aastast UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit. Tervist edendatakse kõigis üldhariduskoolides, kuid võrreldes ülalviidatut eelmiste uuringutega (2000. ja 2006. aastast), on 5. ja 6. klassi õpilaste seas tubakatarbijate osa 2011. aastal oluliselt kasvanud.

Noored on 2009. aasta uuringutulemustele toetudes pakkunud kooli kvaliteedi ühe hindamiskriteeriumina kooli osalust tervist edendavate koolide liikumises. Kas seda ettepanekut on arvestatud ja kui ei, siis mis põhjusel? Koolilastest suitsetab 19 protsenti tüdrukuid ja 18 protsenti poisse ning neist kokku 632 suitsetajast kolmandik tõmbab viis kuni kümme sigaretti päevas.

Peaaegu pool suitsetajatest väitis, et nad ostavad sigarette kauplustest ise. Ja ka 11aastaste suitsetavate vastajate seas oli 33 protsenti neid, kes ise otse poest endale sigarette hangivad.

Kas hariduse arengukava koostajad näevad ette koostööd kauplustega, piiramaks tubakatoodete ja alkoholi kättesaadavust lastele? Kas kassapreilidelgi lapsi on? Kas hoolekogud võiksid pöörduda kõikide lastevanemate poole ettepanekuga eelistada ostude tegemisel neid poode, kus laste tervisest hoolitakse?

Kui hoolekogud tahavad panustada arengukava täiendamisse, olekski üks mooduseid ette võtta 2011. aasta kooliprobleemide uuring pisut konkreetsemal moel. Iga kooli direktor sai ju uurijatelt just oma õpilasi puudutava kokkuvõtte ja seda analüüsides võiksidki sündida ettepanekud arengukava suhtes.

Igaüks saab panna teha oma laste koolikeskkonna probleemide pingerea ja siis kaaluda, kuidas ülelinnalisse plaani mõeldud tegevused neid leevendavad. Näiteks on praeguses variandis väga üldsõnaliselt juttu turvalisusest, kuid ülalviidatud uuringu kinnitusel väidab 40 protsenti vastajatest, et nende koolis esineb vägivalda.

Ligemale viiendik kõikidest lastest on ise selle ohvriks langenud ja kõige hullem on olukord 9. klassides. Neist kokku 1271 ohvrist umbes 14 protsenti räägib peksmisest. Kas ja kuidas peaks arengukava sellele reageerima?

Abisaamise võimalusi kaaludes valis seitse protsenti (kokku 1475 vastajat) vastuseks “ei tee midagi, vägivald jätkub”, 12 protsenti “pöördun õpetaja poole”, kaks protsenti “pöördun koolipsühholoogi poole”, 38 protsenti tuleb ise toime. Kas see on arengukava teema? Kas sadakond järjekordse alanduse hirmus elavat last väärib tähelepanu?

Teadmine

Lootust andev oli arengukavast lugeda, et juba 2014. aastast saab korraldatud uuring koolist väljalangemise põhjuste kohta. Sedasama peaks tegema seoses muude mõjutus- või abivahenditega. Tuleb uurida, milline on õpilaskodude roll ja kättesaadavus riskiperede toetamisel; kuidas alaealiste komisjoni määratud mõjutusvahend (ühiskondlik töö noortekeskuste ja koolide juures) mõjutab lapse käitumist ja väärtushinnanguid; mismoodi saavad pärnakad hakkama koolijärgses elus.

Muidugi võiks igasugune otsustamine ja kulutuste planeerimine senisest enam tugineda teadmistele. Kooliprobleemide uuringu tulemuste arvesse võtmata jätmine ei ole kuidagi hariduse arengule mõtlejate eripära, nemad on oma tööd teinud hästi ja vastavalt linnajuhtimise põhimõtetele.

Septembris võttis volikogu vastu linna arengukava ja enne seda anti avalikult teada võimalusest avaldada selle kohta oma mõtteid. Minult läksid teele ettepanekud lisada linnajuhtimise põhiväärtuste hulka “läbipaistvus ja uuringupõhisus”. Esimest linnavalitsejad toetasid, teist mitte ja see jäigi välja.