Sissekirjutus annab kodualuse maa maksusoodustuse

Vana-Pärnus elav Pärnu kolledži endine ärijuhtimise õppejõud Arvi Grünthal nentis, et maamaksuvabastusest saadav võit inimestele ilmselt suur rõõmu ei paku. “Maamaks laekub linnaeelarvesse ja kui see kannatab, võib hoopis mõne ootamatu tagasilöögi anda,” selgitas pensionipõlve pidav mees. Foto: Ants Liigus

Tulevast aastast hakkab kehtima kodualuse maa maksuvabastus, kuid soodustuse saamiseks peab inimene olema oma koju sisse kirjutatud.

Tiheasustusega alal ei pea maamaksu tasuma kuni 1500ruutmeetrise krundi ja mujal kuni kahe hektari pealt. Soodustust saab nii eramu kui korteri omanik vaid siis, kui ta on samal maatükil asuvasse hoonesse rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud. Maksuvabastuse saamiseks ei pea ta sel juhul kuhugi avaldust esitama minema, see arvestatakse automaatselt.

Lasteaiakoht motiveerib

Tegelikkus näitab aga, et osa inimesi pole eri põhjustel endale kuuluvale elamispinnale sisse kirjutatud.

Näiteks on pere ostnud maja ega ole end uude koju registreerinud, sest peab seda tarbetuks paberimäärimiseks, või on soovist laps Pärnus 1. klassi panna ennast hoopis linna elanike registrisse kanda lasknud. Sel juhul maksusoodustust ei saa.

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp rääkis, et linnalähedases Reiu külas on neil kindlasti teatud hulk inimesi, kes pole valda sisse kirjutatud, kuid lasteaiakoha nimel on enamik seda siiski teinud.

Audru vallavanema Siim Suursilla arvates võib maamaksusoodustus olla motivaator, mis paneb inimesi mõtlema registriandmete muutmisele, ja nende vallas kujuneb sissekirjutuse saldo tema hinnangul pigem positiivseks.

“Sissekirjutusele pööravad teadlikult tähelepanu need, kes vajavad lasteaiakohta. Kuna meil saab enamus vallas lasteaiakoha, on elanikud sissekirjutusest huvitatud olnud,” rääkis Suursild.

“Mõnele inimesele kuulub mitu kinnisvara ja nüüd hakkavad nad sissekirjutuse mõttes eelistama seda kodu, kus on suurem maamaks,” rääkis Tölp.

Sissekirjutusega seoses peab arvestama sedagi, et maal võib eakamatel inimestel vanast ajast olla elukoha aadress märgitud kodumaja asemel küla täpsusega ja nemad automaatselt soodustust ei saa. Selleks peaksid nad enne 1. jaanuari kas portaalis Eesti.ee või kohalikus omavalitsuses oma andmeid täpsustama.

Kui maja on abikaasade kaasomandis, aga rahvastikuregistri järgi on sinna sisse kirjutatud ainult üks neist, saavad nad poole soodustusest. Näiteks: kui linnas asuv 1500ruutmeetrine elamumaa kuulub võrdsetes osades kahele inimesele ja vaid ühe elukoht on registri põhjal seal, saab ainult tema maksuvabastust 750 ruutmeetri pealt.

Kortermajades asuvad mõnikord äripinnad ja sel juhul on korteriomanik vabastatud maksust üksnes elamumaa osalt, aga temale kaasomanikuna kuuluva ärimaa eest tuleb edaspidigi maamaksu tasuda. Kui äripinnaga elamus kuulub kellelegi mitu korteriomandit, saab maksuvabastust vaid oma elukohaks oleva korteri juurde kuuluva maa pealt.

Osaline soodustus

Erinevalt linna- ja alevielanikest võib uuselamurajoonide asukatel tekkida küsimus, kas nad elavad tihe- või hajaasutuse alal. “Maamaksuseaduse mõistes on tiheasustusega ala linn, vallasisene linn, alev, alevik ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud ala,” selgitas Mailin Aasmäe rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. “Täpsemat infot, kas tegu on tihe- või hajaasustusega alaga, saab konkreetsest omavalitsusest.”

Küll on selge, et linnas ja alevis 1500 ruutmeetrist suuremate kruntide omanikud peavad osaliselt maksu siiski tasuma.

“Näiteks Võistes, mis on tiheasustuse ala, on meil keskmine krundi suurus umbes 6000 ruutmeetrit,” rääkis Tölp.

Inimesi võib maksukoormuse pisuke langus küll rõõmustada, kuid omavalitsustele tähendab see tulu vähenemist, mis võib neid sundida maamaksu tõstma.

Tahkuranna vallavanem ütles, et vald pole veel otsustanud, kas maamaksu kergitada. “Praeguseks pole lõplikult läbi räägitud ega arvutatud, kas vald suudab vahe enda kanda võtta,” nentis Tölp.

Suursild kinnitas, et järgmisel aastal ei plaani vald kodualuse maa maksu tõsta. “Vaatame rahulikult, milline olukord järgmisel aastal tekib ja kui palju valla tulu seepärast väheneb,” märkis ta.