Sel nädalal Pärnus algava Kallastu festivali taga on Kai ja Andrus Kallastu.
Interpreedina kodulinnas
Vabakutseline laulja ja vokaalpedagoog Kai Kallastu valiti esimese pärnakana Eesti interpreetide liidu 2009. aasta stipendiaadiks.
Oleme küll pärnakad, kuid aasta ringi elama tulime Pärnusse alles möödunud sügisel. Pidime otsustama, millisesse kultuuriruumi hakkavad meie lapsed kuuluma. Vahepealsed kümme aastat möödusid Helsingis: õppides, töötades ja lapsi kasvatades. Sain Soomes ooperilaulja ja vokaalpedagoogi kutse.
Nõustusin rõõmuga Kunstide maja direktori Tiit Ermi ettepanekuga hakata Pärnus laulmist õpetama.
Õnnestunud esinemised olid eelmisel aastal Andrus Kallastu “Stabat materi” ettekanded Pärnus, Tallinnas ja Tartu noorte heliloojate festivalil, kus kandsin esimest korda ette Tatjana Kozlova uue teose Ilmar Laabani tekstile “Vee killud”. Kõige pingelisem oli ja samal ajal kõige suuremat kunstilist rahuldust pakkus eelmisel suvel Pärnu ooperi “Suveaaria”.
Hullumisstseenid kvaliteetooperitest on nii kunstilises, vokaaltehnilises kui lavastuslikus mõttes tõeline pähkel. Osalen rahvusvahelise eksperimentaalse muusikateatrikollektiivi Repoo Ensemble’i tegevuses.
Ansambliga esinesime hiljuti Repoo-nädala raames Helsingis. Kavas on minna Berliini ja Pariisi. Aprillis toimub nüüdseks juba traditsiooniline Kallastu festival.
Juuni alguses ootab mind helilooja Mart Siimeri spetsiaalselt minu hääle omadusi arvestava teose esiettekanne Tartu noorte heliloojate festivalil Jaani kirikus koos Vanemuise sümfooniaorkestriga.
Juulis-augustis toimuvad “Suveaaria” etendused Pärnu Vanalinna kooli õuel ning koos tšellist Aare Tammesaluga kavandame 2010. aasta jaanuariks ekstreemset vokaalprojekti.
Laulmine on tippsport, mis eeldab head füüsilist vormi ja reibast ellusuhtumist. Tuleb täpselt jälgida, kuidas elada, mida teha, mida süüa ja juua.
Kui ei ole esinemisi, kuluvad õhtud mul enamasti tekstide õppimisele, internetist info hankimisele ja muusikakuulamisele. Loomulikult võtab oma aja pere: olen ju nelja lapse ema.
On ega ole ka. Minule on Pärnu fantastiline koht töötegemiseks ja puhkamiseks. Samal ajal on Pärnus vähe professionaalse muusikaharidusega inimesi, kes määratleksid ennast interpreetidest loovisikutena.
Pärnu muusikud teenivad oma igapäevast leiba muusikakoolis, Kunstide majas, linnaorkestris ja erakoolides. Kahjuks ei leia ma infot nende avalike esinemiste kohta. Pärnus toimuvatel kontsertidel esinevad-soleerivad enamjaolt Tallinna ja Tartu interpreedid. Näib, et Pärnus ei väärtustata oma linna inimesi. Kui aga muusik ei esine, ei ole ta ühel hetkel enam muusik. Miks ei võiks korraldada kontserdisarja, kus peaesinejad on Pärnu professionaalsed muusikud? Miks ei võiks Pärnu filharmoonia tutvustada Pärnu interpreete väljaspool Pärnut?
Eesti interpreetide liidu stipendium on mulle kui lauljale esimene konkreetne ja soliidsel tasemel ühiskondlik tunnustus. Augustis osalen stipendiumi toel kahenädalastel vokaalkursustel Viinis.