Kaido Kruusoja: Pärnule kümnest käsust ei piisa

Kaido Kruusoja. Foto: Erakogu

Kas arendada Pärnut keskelt või äärest? Minu arvates on see pseudoprobleem. Linna tuleb arendada igalt poolt ja mida kiiremini, seda parem. Vastasel juhul jääme igasugustes edetabelites veel rohkem tahapoole kui seni. Hiljuti avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse edetabelis on Pärnust eespool sellised “suurlinnad” nagu Saue, Kuressaare, Keila, Põlva ja Elva.

Ainult kümnest käsust ei piisa (vt Toomas Kivimägi, “Kesklinna võlud ja kümme “käsku“”, PP 25.10). Käske peab tulema kordades rohkem ja oluliselt operatiivsemalt kui siiani.

11. käsk

2006. aastal korraldasid Pärnu linn, Eesti arhitektide liit, Eesti kultuurkapital ja Port Artur Grupp rahvusvahelise arhitektuurikonkursi “Kuidas hoonestada Lai 10 kinnistut?”. Žürii oli esmaklassiline, kultuurkapital ja meie ettevõte olid välja pannud märkimisväärsed rahalised auhinnad kolmele esimesele tööle.

Töid laekus 11, millest esikoha vääriliseks loeti Itaalia arhitektide töö “Flood”. Võitjatele jagati kätte auhinnad. Meie töökas kollektiiv külastas itaallaste kutsel Roomat, kus muuhulgas kohtuti Itaalia kultuuriministriga.

Alguses helistasid itaallased iga kuu, et millal töö käiku läheb. Hiljem ei julgenud ma enam toru võtta, häbi oli. Rohkem ei ole nad helistanud. Möödunud on kuus aastat ja me arutame ikka, kas olla või mitte olla, kas teha sild või jätta see tegemata, kas algatada planeering kolmandat või neljandat korda.

See töö rippus meil kabineti seinal, aga kukkus alla. Paber oli juba rabe. Muuseas, see projekt nägi ette rajada jõeäärsele REVi kinnistule kino, talvine liuväli ja väikelaevade sadam.

Linn avaldas soovi viia sillalt tulev tee üle meie maa ja lõigata ära 4000 ruutmeetrit. Volikogu võttis vastu otsuse, et linn ostab selleks vajaliku maa. Tundus, et nüüd võib planeeringu lõpuks vastu võtta. Aga ei. Pärnu linnavalitsusega on sõlmitud arvukalt kokkuleppeid, millest nüüdseks on taganetud. Tagatipuks loeme ajalehest, et oleme jõudnud järgmisele tasemele: äkki teha sild hoopis Pargi tänavale?

Kaarti vaadates tuleks Pargi tänavani jõudmiseks minna üle politseimaja kinnistu. Kas riik loovutab maa Pärnu linnale tasuta? Kuidas mahuvad kinnistule nii sillalt tulev tänav kui riigiasutuste maja, kuhu ja kui lai tänav edasi viiks?

Koalitsioonilepingu järgi peaks praegune linnavalitsus otsustama uue silla asukoha ja kehtestama detailplaneeringu, loomaks eeldused silla ehitamiseks aastatel 2013–2017. Aeg jookseb. Tundub, et “tark” ei torma. Üheksa korda mõõtmise asemel on mõõdetud juba 90 korda, aga seda julget, kes ühe korra lõikaks, ikka veel pole.

Tehke see sild või ärge tehke, mul on ausalt öeldes ükskõik, aga võtke Lai 10 planeering ükskord vastu!

12. käsk

Merko ostis veebruaris pankrotihalduri oksjonilt parkimismaja. Miks seda kohe ehitama ei hakatud? Aga seepärast, et tegelikult ei olnud sellist maja olemas. See tondiloss ei vastanud ühelegi projektile. Ta on ehitatud üle kinnistu piiride, mille kohta puudusid lepingud, peale selle ei vastanud ehitatu päästeameti nõuetele. Kuidas selline maja üleüldse tekkida sai?

Projektidega sai alustatud nullist. Muuhulgas uurisime Merkoga võimalust rajada parkimismaja viimasele korrusele kaua oodatud kino, et seejärel ühendada parkimismaja läbi meile kuuluva Aida 10 kinnistu üle Ringi tänava kulgeva galerii kaudu Port Artur 2ga.

Selleks tuli algatada detailplaneeringu muudatus. Muu paberimajandusega oli tegemist nii palju, et planeeringu muutmise algatamine viibis. Otsustasime, et kui muu dokumentatsioon on korda aetud, saab hakata tegelema kinoga. Ühtlasi oli riik pannud oksjonile Lai 9 kinnistu, mille saanuks meile kuuluvate kruntidega liita.

Suve alguses tuli Pärnu Keskuse vastne arendaja samuti välja projektiga, mis sisaldab kino. Ja mida me linnapea Toomas Kivimägi arvamusloost loeme? Tsiteerin: “Parkimismajja kino rajamise äkkideed tõlgendan pigem katsena konkurenti mõjutada, et kino ehitamata jätta.“

Kuidas suudab linnapea ennustada, kas Port Artur Grupp ehitab kino? Kas siit võiks ridade vahelt lugeda, et seda planeeringut pole mõtet alustada, sest see ei jõua jälle ilmselt kuhugi, kuna lõpphinnang on juba antud?

Suvel toimus riigi oksjon Lai tänav 9 kinnistu suhtes. Jäime oksjonil teiseks, kinnistu ostis Lõunakeskus hinnaga 575 eurot ruutmeeter. Mida ta selle 900ruutmeetrise kinnistuga, mis on väiksem kui eramukrunt ja mis jääb kolmest küljest meie majade ja neljandast küljest Laia tänava vahele, teeb, me ei tea. Ehk on tegu katsega konkurenti mõjutada? Aga see ongi ju äri. Ei maksa karta, meil ei ole kunagi igav.

Ehitaja hinnangul kulub parkimismaja lõpuni ehitamiseks viis kuud. Arvutades tähtajast, 30. juunist ettepoole, saame tulemuseks jaanuari lõpu. Iga ehitaja mõistab talvel ehitamise keerukust, seetõttu oli ajal meile kulla hind.

Aga parkimismaja parkimise osa saab järgmise aasta 30. juuniks valmis, ehitusleping on sõlmitud, finantseerimisleping samuti, ehitusluba väljastatud.

13. käsk

Juba aastaid, kui kaua, ei mäleta, on linn teinud planeeringut Ringi, Laia, Pargi ja Pika tänava vahelise ala kohta. Miks see meid huvitab?

Aga sellesse alasse jääb Port Artur 2. Paljud on loodetavasti näinud Port Artur 2 lõplikku projekti, kus politseimajapoolses otsas paikneb viiekorruseline klaasist kontoriplokk. See muudaks Port Artur 2 väljanägemise huvitavamaks (vähemalt selline on olnud hoone arhitekti algne ettekujutus) ja oleks samasugune kõrgusmärk, nagu Lai 9 ja Pärnu Keskuse uude majja on kavandatud. Mingi liigendatus võiks Laia tänava äärsetel majadel ju olla.

Inimesed ei tule kesklinna üksnes parke ega väljakuid uudistama. Selleks, et siin kihaks elu, on südalinnas vaja kortereid, teenindus- ja ametiasutusi ning nüüdisaegseid bürooruume.

Kui kontoriruumide ehitamise kavaga välja tulime, tunti nende rentimise vastu huvi. Aga mida me ikka kogu aeg kordame, et “oodake veidi”. Aeg jookseb ja need, kellel kontorit vaja, on suundunud otsima mujale. Sellegi planeeringuga oleme lootuse kaotanud. Rääkides, et kõik kontorid asutatakse kesklinnast välja, tasuks süveneda põhjustesse, miks nii tehakse.

14. käsk

Kesklinna tasuline parkimine sügisel, talvel ja kevadel pidi kaotatama 2011. aastal. Nagu selgub, ei saa seda teha järgmiselgi aastal. Ma küll ei tea kedagi, kes sooviks tasulist parkimist. Hea näide on nii-öelda korrastatud ala Port Artur 2 kõrval. Seal on nüüd kaks–kolm parkijat. Ülejäänud pargivad tasuta aladel Lai 10 ja Port Artur 2 politseimajapoolses otsas. Parkimistasu peaks olema eelkõige parkimiskorralduse reguleerija, mitte hääbuva omavalitsuse eelarve täitmise viimane õlekõrs.

Port Artur Grupp tahab ehitada kesklinna parkimismaja, kuhu inimesed saaksid auto küllalt pikaks ajaks tasuta jätta, et siis minna galerii kaudu kauplustesse sisseoste tegema. Võib-olla kinnogi, kõik sõltub kokkulepetest ja sellest, kus see kino lõpuks asuma hakkab. Uurime, kuidas toidupoodi suuremaks teha, ja tahame, et klientidel oleks ostukärudega võimalik kaldteed pidi autodeni jõuda.

Praegu on parkimiskord kesklinnas suhteliselt segane. Tulevikus on auto mugavalt katuse all ja kaupluste külastamine muutub meeldivamaks.

Linnavalitsus on kesklinnas parkimise eest seni üksnes raha kogunud ja hakkab järgmisel aastal ettevõtetelt praegusest veel kõrgemat maamaksu võtma. Kesklinnas pole loodud seda lisaväärtust, mille eest inimesed ja ettevõtted nii palju maksma peaksid. Enne võiks ikka midagi teha ja siis raha võtta.

15. käsk

Aia tänava pikendus. 2002. aastal ehitasime linna nõudel välja seni vaid paberil oleva tänavaaluse vee- ja kanalisatsioonitorustiku. Kümme aastat on möödunud, aga tänavat pole kuskil.

Port Artur Grupp on paigaldanud Ringi ja Pika tänava ristmikule valgusfoorid, ehitanud Pika ja Laia tänava vahele ning Pika ja Laia tänava alla torustikke, rajanud käsu korras Aida tänava oma ärimaale ja seadnud sinna linna kasuks tasuta servituudi, ehitanud Port Artur 2 ja Laia tänava vahele parkla, kus linn praegu parkimisraha korjab.

Linna panus tänavavõrgu väljaehitamisel on jäänud tagasihoidlikuks. Linnapea räägib kavatsusest Lai tänav 2014. aastal korda teha, samal ajal ootaks, millal siis Aia tänava pikendusega lõpuks alustatakse.

Kui arendajale seatakse ranged tähtajad, siis omavalitsustel näib planeeringute ja kõikvõimalike lubade menetlemise ja taristu väljaarendamisega olema aega küll. Tagajärg on see, et kesklinna ehitamine venib.

Ootaks linnavalitsuselt ettevõtjatega koostööd. Ilma selleta ei teki eri huvidest tervikut ja pärnakad jäävad veel aastateks nüüdisaegset kesklinna ootama või kolivad seda mujale otsima. Kino ja kauplused ei pruugi olla ainsad, mis kesklinna meelitavad, siia on vaja tänapäevaseid kontoriruume, teenindust ja muud meelelahutust, mis aasta ringi linna keskele elu tooksid.