/nginx/o/2012/09/27/1341858t1h7d36.jpg)
Jaekaubanduse müügimahud jätkasid suvel stabiilset kasvu, aga aasta lõpu poole võivad need kasvunumbrid veidi vajuda. Seda siiski ajutiselt, sest juba järgmisel aastal võib jaekaubandust näha majanduse põhilise vedurina ja selle tugevusest oleneb suuresti tuleva aasta majanduskasv.
2013. aastal langeb ehitussektor oma praegusest veduri rollist välja ning jaekaubandus võtab selle osa enda kanda. Tingimused jaekaubanduse kasvu jätkumiseks on iseenesest soodsad: tõusvad palgad, vähenev tööpuudus ja inimeste sissetulekuid suurendav eelarvepoliitika, muuhulgas järgmisel aastal alanev töötuskindlustuse maksu määr, mis palku suurendab.
Tarbimisele on siiani kindlasti positiivselt mõjunud see, et eelmistel kuudel on hinnatõus veidi pidurdunud. Paraku ei ootaks ma niisama soodsat arengut hindade suhtes aasta lõpu poole.
Toiduainete hinnad on maailmaturul tõusnud ja hakkavad mõjutama siinset hinnatõusu. Kuigi seda võib natuke pehmendada erakordselt hea kohalik saagikus käesoleval aastal. Nii et jaekaubanduse kõrval on käesolev aasta eriti tulus kohalikele põllumeestele, kes maailmaturu hinnatõusust profiiti lõigata saavad.
Liigselt suuri jaekaubanduse kasvunumbreid aga järgmiselt aastalt oodata ei maksa, sest aasta alguses tabab tarbijaid uus šokk: elektri hinna tõus üle poole võrra. Kuigi enamikul inimestest ei moodusta elektrikulud kuigi suurt osa tarbimisest ega sissetulekutest ja kokkuvõttes ei peaks see neid väga palju mõjutama.
Teise ringi mõjud on suuremad, kui elektri hinna tõus ülejäänud kaubale kandub. Kokkuvõttes võib järgmise aasta hinnatõus tulla märksa suurem seni prognoositust ja tarbijate kindlustundele sellised asjad üsna kindlasti hästi ei mõju, rääkimata reaalsest palgatõusust, millest suurema osa kiire hinnatõus ära sööb.
Tarbijate usaldus on viimasel neljal kuul küll alanenud, kuid aasta algusest siiski märgatavalt kõrgem. Kuna eurokriis kestab ja on oodata abimeetmeid muudele riikidele, siis ega see Eesti tarbijate kindlustunnetki kuigi palju suurenda, vaatamata sellele, et enda rahaline seis paraneb. Praegu on tarbijate kindlustunne oma ajaloolisel keskmisel tasemel, mida võiks tõlgendada kui mõõdukat ratsionalismi.