Mari Kartau saatis preemiat vastu võtma rebase

Mari Kartau saatis Pärnu kunsti aastapreemiat vastu võtma Reinuvader Rebase. Foto: Ants Liigus

Kuna Pärnu linna tänavuse kunstipreemia pälvinud Mari Kartau, kunstnikunimega Siram oli Räpinas koolis ja sealt ära tulla ei saanud, kõlas tema kuueminutine tänukõne helilindilt ja õnnitlusi võttis tema asemel vastu Reinuvader Rebane.

Reinuvaderi karvase oranži kostüümi seest paistis välja Taave Tuutma õnnelikult naeratav peanupp ja Tuutmale suruski Pärnu linnapea Toomas Kivimägi pärast oma kõnet lille ja tänukirja pihku.

Oli see nüüd vihje sellele, et Kartau Räpina aianduskoolis usinalt keskkonnakaitset õpib, viimasel ajal üldse metsas palju aega veedab ja metsloomadele näitusi korraldab. Või sellele, et tänavu sügisel koondati ühes temaga linnagaleriis kuraatori ametikoht. Või veel millelegi muule. Igatahes jahimees tuli ja lasi rebase maha. Misjärel loom Kartau lindilt tulnud, kunstniku äraelamise keerukuse üle arutleva kõne lõppedes taas jalgu sirutama hakkas ja lõpuks ellu ärkas.

Läks õigele inimesele

Linnapea märkis, et kui preemia kandidaadi esitavad kunstnikud ise – nagu kõnealusel juhul –, läheb see järelikult kõige õigemale inimesele.

Kunstiteadlase haridusega Mari Kartau sidus end Pärnuga püsivalt 2003. aastal siia Eesti Kunstiakadeemia Pärnu kolledži Academia Grata direktoriks tulles ja 2004–2006 Academia Non Grata rektor olles, lüües ise samal ajal kaasa kõigis nongratalaste ettevõtmistes, sealhulgas performance’ites.

Pärast kooli hääbumist, 2007. aastast tänavu sügiseni oli Kartau Pärnu linnagalerii kuraator, 1. septembrist see ametikoht asutuse struktuuris koondati ja selle asemele loodi galerii juurde peaadministraatori ametikoht.

Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja ütles, et pakkus Kartaule seda kohta, aga see oli temale liiga vähe loominguline. Galerii peaadministraatorina töötab nüüd 1. oktoobrist Piret Bergmann, kes kunstnikuna esineb Pusa nime all.

Missugune inimene on Mari Kartau? Tema kauaaegne sõber juba Non Grata ajast Andrus Joonas satub hetkeks kimbatusse. “See on väga raske küsimus. Ma tunnen teda nii kaua aega, et ma ei teagi, milline ta praegu on. Aeg-ajalt üllatab ta väga radikaalsete otsustega, nii et mõnes mõttes ma teda lõpuni ei tunne veel,” tunnistas ta.

“Minul seostub Mari ikkagi aastatega, kui ta oli veel suur revolutsionäär ja Eesti kõige kõvem kunstikriitik. Ta võib vahel küll pehme näida, aga tegelikult on ta jäänud samasuguseks: konkreetseks, ausaks, radikaalseks,” mõtiskles Joonas.

Mõlemad kunstnikud on teinud palju projekte ja mitu näitust koos, millest näiteks paari aasta tagune “Inimarengu aruanne” Tartu kunstihoones pälvis palju tähelepanu.

“Meie koostöö on olnud väga pikk ja selles mõttes on natuke leinameeleolu: keegi ei tea ju veel, mida Mari tegema hakkab. Sest minule sümboliseerib ta Eesti kunstis kõike seda, mida noorema põlvkonna kriitikud enam teha ei julge. Jääb puudu tugev isiksus, kes julgeks võtta nii palju riske, teades ette, et võid läbi põleda. Tehakse poliitiliselt korrektset asja ja see on üleüldine: mis toimub parlamendis, toimub ka kultuuris – asfaldi alla peitmine,” nentis Joonas. Ja lisas: “Samal ajal sellist vabadust, nagu siis (1990. aastatel, A. J.) oli, ja sellist suhtumist kunstisse kohtabki vaid siis, kui rahvas saab diktatuuri alt välja. Mari jääb mulle alati revolutsionääriks.”

Stabiilselt 30

Linna aasta kunstipreemia polnud ainus põhjus, miks Pärnu kunstnike kogukond kesknädala videvikus raekotta linnagaleriisse kogunes. 1.–24. novembrini on seal väljas Pärnu kunsti iga-aastane ülevaatenäitus, mis annab pildi kunstnike viimase aasta loomingust.

Raudoja sõnas, et 30 ümber nagu tänavugi on kunstnikke igal aastal linna kunstnike ülevaatenäitusel osalenud ja kõik autorid, kes oma töid esitasid, on esindatud.

Väljapanek võtab kokku Pärnu kunsti hetkeseisu ja on peegeldus neist inimestest, kes Pärnu kunstielus aktiivsed, osaledes näitustel, oma lõbuks kunsti tegijaid on kindlasti rohkemgi.

“On nii loodust, inimest, abstraktseid pilte kui filosoofilisemaid teemasid – kõike on, Pärnu kunstielu ei ole närbuma hakanud,” iseloomustas Raudoja üldpilti.

Staažikaim osaleja on tuleval aastal oma 90. sünnipäeva tähistav Bruno Sõmeri ja noorim kolmeaastane Frank Zoova, kes on teinud ühise teose oma kunstnikust isa Jasper Zoovaga.

Jasper Zoova kostis, et see pole nende esimene ühine väljaastumine, sel kevadel oli isal ja pojal ligemale 30 tööga ühisnäitus Tallinna Kalamaja alternatiivses kunstigaleriis Metropol. Väljapanek kandis pealkirja “Poeg õpetab isa”.

Töö ülemaalitud prill-lauaga, mida nüüd Pärnus ülevaatenäitusel näeb, valmis sel suvel spontaanselt. “Meil tehti kodus remonti ja visati üht-teist välja ja siis me mõtlesime, kuidas seda mitte prügimäele viia, vaid õilistada maalikunsti kaudu. Oli päikesepaisteline päev ja võtsimegi remondivärvid kätte,” meenutas Zoova.

Alar Raudoja, Pärnu linnagalerii juhataja

“Mari (Kartau, toim) on Pärnu kunstielus ikka väga oluline tegelane. Ta on olnud Academia Non Grata rektor, Mari maailmavaade ja vaated kunstile on hästi huvitavad. Võib-olla ta näeb neid kunstimaailma asju natuke teistmoodi kui tavainimene ja tihtilugu tema arvamus ei ühti enamuse omaga, aga ma arvan, et ta näeb asju väga õiglaselt.

Igal juhul, suure kunsti tähenduses on Mari hea tunnetusega kuraator olnud ja mulle on alati meeldinud tema kirjatükid. Mari on hästi sõnaosav, konkreetse ütlemisega ja oskab leida selliseid aspekte, mille peale esmapilgul ei tulegi.”

Pärnu kunsti ülevaatenäitusel Pärnu linnagaleriis raekojas osaleb 27 kunstnikku 54 teosega.

Need on Siram, Bruno Sõmeri, Jasper Zoova ja tema poeg Frank, Tiina Ojaste, Douglas Ints, Heli Tambur, Leili Voll, Toomas Kuusing, Mila Balti, Aili Mets, Ly Saat, Malle Nikopensius, Selma Juurikas, Heli Laul, Andrus Joonas, Billeneeve, Marju Lorentson, Katrin Rüütli, Vello Paluoja, Maarja Pajusalu, Ella Žuliene, Peeter Somelar, Alexei Gordin, Mati Luhtjärv, Malle Heinonen, Pusa.

Näitus jääb üles 24. novembrini.