Pomarfini jalatsivabrik püsib kahe jalaga maas

Külma ja kuuma auruta jalatseid ei tee. Kinga või saapa nahk tuleb enne soojaks ajada, siis liistule tõmmata, veel soojendada ning seejärel jahutada. Just see ongi Pomarfinis Vilma Levandi töö. Foto: Urmas Luik

Ajal, kui vaid kolm protsenti kogu maailma jalatsitest valmib Euroopas, on tore teada, et oma panuse sellesse pisikesse protsenti annab sadakond pärnumaalast.

1960. aastal Soomes Pomarkkus asutatud perefirma Pomarfin, mille vabrik asub Pärnus Vana-Sauga tänaval, on põhjanaabrite juhtivaid meeste- ja naistejalatsite tootjaid.

Jalatsiettevõtte seos Pärnuga ulatub 1990ndatesse. Enne kui Pomarfini omanikud Jarno ja Päivi Fonsén siia oma tehase asutasid, ostsid nad allhankena õmblusteenust AS Pärnu Jalatsilt.

Seejärel koliti osa tootmisest Soomest Pärnusse, 1993 seati end 20 töötajaga sisse Raekülas metsamajandis rendipinnal, mahtude ja töötajate arvu kasvades koliti Aida tänavale, majja, kus praegu asub Pärnu muuseum.

1996 omandas Pomarfin pankrotivarast Pärnu Jalatsi Vana-Sauga kinnistu, firma tootmine koondus Soomest lõplikult Pärnusse ja Pomarkkusse jäid kontor ja laod.

Fonsénid ei tee saladust, et tööjõukulud on peamine argument, miks nad tootmise kodumaalt Eestisse tõid.

Varem on Pomarfinil Pärnus palgal olnud kuni 130 inimest, nüüd on tehnoloogia nii palju efektiivsem, et sama arv jalavarje tehakse sadakonna inimesega. Hoolimata asjaolust, et 87 protsenti kogu maailma kingatoodangust valmib praegu Aasias, pole tehase sinna viimine Fonsénidel mõttes.

Vabriku töötamist just Eestis ja paiknemist sihtturgude lähedal peab Jarno Fonsén konkurentsieeliseks tellimuste täitmisel. Samuti pole maailma mastaabis vahet, kui tootmine asetseb Eestis ja kontor Soomes. Ent emmast-kummast Aasia tootmist satelliitjuhtida oleks juba märksa keerukam.

Kõik eksporti

Kogu taasiseseisvumisaja Eesti elu huviga jälginud Päivi Fonsén on veendunud, et Eesti riigi kiire arengust oleks soomlaselt mõndagi kõrva taha panna. „Eestlased on rohkem uuendusi igapäevaelus kasutusele võtnud, näiteks panganduses,” kiidab ta ja lisab, et Eestis valitseva sotsiaalse ebakindluse tõttu on kohalike tööhimu muidugi suurem kui soomlastel.

Jarno Fonséni arvates oli hiljutine majandussurutis ettevõtjaile nii siin- kui sealpool Soome lahte keeruline aeg, ent seda mitte tööhõive aspektist. “2005–2007 läks kõik üles, tööd oli palju ja inimesed ei hinnanud kasvuajal kindlat töökohta. Nüüd aga hoitakse töökohast rohkem kinni,“ leiab ta.

Seega ei saa Fonsénid buumi oma ettevõtte kuldajaks pidada: jalatsite hind jäi samaks, palgaralliga oli raske sammu hoida, töölt lahkujaid oli üksjagu.

Et aga nõudlus sügistalviste jalavarjude järele sõltub suuresti ilmast, soosisid 2009. ja 2010. aasta pikad, külmad ja lumerohked talved müüki. Mullusel pehmemal talvel osteti jalatseid vähem.

Et firma sihtgrupi moodustavad just põhjamaa inimesed, kõlab ettevõtte tunnuslause “Jalad põhjamaise maa peal” (inglise keeles „Feet on Nordic Ground“), mida võib tõlgendada kui “Kahe jalaga maas”.

Pärnus valmistatud kingad-saapad lähevad letti Norras, Rootsis, Soomes ja esimest aastat pärast kümneaastast vaheaega Venemaalgi. Pikaks ajaks katkenud äritegevusest hoolimata mäletatakse Venemaal tänini Pomari ja Pomarfini kaubamärki.

Omaette põnev fakt, mis ei puutu otseselt saabastesse, on tõik, et 1984. aastal varustas Pomarfin OY jalatsitega Nõukogude Liidu olümpiakoondist. Suurimad, number 56 jalavarjud tehti korvpallur Arvydas Sabonisele. Paraku boikottis nõukogudemaa Ameerika Ühendriikides Los Angeleses toimunud suveolümpiamänge, mistõttu mängude ava- ega lõpupidustustele koondis Pomarfini jalatsites ei jõudnudki.

Lähitulevikust kõneldes on omanikel kavas tasa ja targu tehases masinaparki uuendada ja uusi turge otsida.

“Soomes on lagi käes, seal turuosa kasvatada on väga raske,” nendib Jarno Fonsén. “Kui me seda üritaks, peaksime tootmisse panema uue tootekategooria, aga me tahame oma sortimendi juurde jääda, mis tähendab, et ainuke võimalus kasvada on otsida uusi turge.”

Perspektiivis terendab, et Pärnus disainitud-valmistatud jalanõusid müüakse Eestiski.

Parajasti valmib vabrikus tuleva aasta sügistalvine kollektsioon. Küünlakuuks on sadakond mudelit, millest pool igal aastal täiesti uued, tootmisvalmis. Müügipartneriteni toimetatakse karpidesse pakendatud paarid augustist novembrini ja juba sama aasta detsembriks on tootmisvalmis järgmised poolsada uudismudelit.

Nagu võid ja piima ostetakse tarbekaubana Pomarfini jalatseidki. Neid ei nõuta kõndimiseks edevuse pärast, teab Päivi Fonsén. Pomarfini mudelid ei esinda moe viimast sõna, kuid pole ka sedavõrd vanamoodsad, et tänavu ostetud saabast ei kõlbaks kolme aasta pärast jalga panna.

Seda enam, et Soome moekaubandusliit asetab firma ühele pulgale selliste tuntud kaubamärkidega nagu Peter Kaiser, Lloyd, MARC Shoes, Topman. Ettevõte ise loeb oma põhikonkurendiks taanlaste Eccot.

GORE-TEX®

Soomes, kuhu eksporditakse 80 protsenti toodangust, moodustavad Pomarfini müügist poole GORE-TEX®-märgistusega saapad.

GORE-TEX®-kvaliteedimärgi omistab jalatsitootjatele W. L. Gore & Associates. Küllap on lehelugejagi sellist kirjet kohanud maailma suuremate jalatsifirmade Ecco, Timberlandi, Högli, Lloydi ja teistegi toodetel.

“Õigust kasutada GORE-TEX®-märgistust tahaks enam tootjaid, kuid W. L. Gore & Associates ei anna seda õigust igaühele, et mitte tekitada turul tühja konkurentsi,” selgitab kümme aastat Pomarfinis tootmist juhtinud Tarmo Kuningas.

GORE-TEX®-märgistusega saabas on täiesti veekindel: spetsiaalsel membraanvoodril on ühel ruutsentimeetril miljard augukest, vee molekul on neist suurem ja läbi ei mahu.

“Meil on isegi karusnahast GORE-TEX®-mudel, milles naturaalne nahk on nanotehnoloogiaga muudetud vettpidavaks. See jalats on niiskust tõrjudes niisama tõhus kui kummik, samal ajal saabas “hingab”, on soe ja kannatab kuni miinus 30 kraadi külma,” selgitab Kuningas.

Iga uus GORE-TEX®-mudel lähetatakse Saksamaale laborisse, kus jalatseid testitakse vees ja tehakse 50 000 käimissimulatsiooni.

Põhjamaiseid karme ilmaolusid trotsivate saabastega, mille tallad võrreldavad lamellrehvidega, pole Pomarfinil loomulikult mõtet kuumi Lõuna-Euroopa turge sihtida. Paradoksaalselt tarnib ettevõte aga osa jalatsite toorainest, suurema osa nahkadest just Lõuna-Euroopast, täpsemalt Itaaliast. Osa komponente ostetakse Saksamaalt ja Poolast, tõmblukke aga Eestist.

Masstootmises kulub kinga või saapa valmimisele kõigest tund kuni poolteist, kuid mõistagi ei käi kinga sünd hopsti ja valmis!, sest ühe jalanõu kallal tuleb sooritada kuni sadakond eri tööd.

Muuseas, viimase tosina aastaga on nii meeste kui naiste suurusstandardid kasvanud, sajandi alguse number 37 naistejalatsi liistust on nüüdne numbri võrra suurem. Praegu müüakse õrnemale soole enim 38–39 ja meestele number 43 kingi ja saapaid.

Left Shoe Company

Peale GORE-TEX®-kvaliteedistandardi on Pomarfinil põhjust uhkust tunda oma kaubamärgi Left Shoe Company üle, mis on jalatsimaailmas ainulaadne selle poolest, et müüb unikaalseid, mõõtude järgi käsitsi valmistatud meestekingi.

Innovaatilise ärikontseptsiooni taga on Jarno Fonsén, kes töötas välja lahenduse, kus labajala mõõdud 15 kohast skaneeritakse 3D-kujutisena arvutisse ja nende andmete põhjal tehakse Pärnus käsitsi valmis jalanõud. Kui inimese andmed korra talletatud, saab tulevasi tellimusi juba nende järgi valmistada.

Sääraseid skanneritega “rätsepalahendusi” pakutakse Left Shoe Company kingakauplustes Helsingis, Kopenhaagenis, Bernis, Napolis, Kaiserslauternis, Frankfurdis, detsembrist ka Abu Dhabis ja Dubais. Neis ärides pole ühtegi jalatsipaari kohe saada, vaid on rida näidiseid, mille põhjal klient omale meeldivad jalavarjud ise “konstrueerib”.

Skanninud jalad, valinud välja kingade naha, lõike, voodri ja talla, võib olla kindel, et hiljemalt kolme nädala pärast on soovitud signeeringuga paar kodus. See tähendab, et jalatsi sisetallale kirjutatakse soovi korral kandja nimi ja tellijakood. Kui keegi tellib jalatsipaari mehele kingiks, siis näiteks soov või pühendus.

AS Pomarfin

* Kuulub Soome kapitalil põhinevale Pomarfin OY-le.

* Asutatud 1993.

* Tegevjuht Jarno Fonsén.

* Tootmine asub Pärnus Vana-Sauga 38, peakorter Soomes Pomarkkus.

* Töötajate arv Pärnus 101, Soomes 12.

* Toodangu maht aastal 2011 oli 180 000 jalatsipaari.

* Kõik valmistatu läheb eksporti: Soome 80 protsenti, ülejäänu Rootsi, Norrasse ja Venemaale.

* Ettevõtte konsolideeritud käive:

* 2009 – 5,6 miljonit eurot,

* 2010 – 6,7 miljonit eurot,

* 2011 – 7,2 miljonit eurot.

Andmed: AS Pomarfin