Madis Kallase programmist. Kommentaaridega

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Haabu / Postimees

Tuleval neljapäeval valitakse Eesti Olümpiakomiteele lahkuva Mart Siimanni asemel uus president. Eesti saab uue spordijuhi, kelleks kandideerivad staažikas poliitik ning ärimees, sportlasena endine vasaraheitja Neinar Seli ning Saaremaa noor spordijuht, sportlasena endine kümnevõistleja Madis Kallas. Seli seati üles 61 avaliku toetaja poolt, Kallas sai nii-öelda järeleksamiga kokku vajalikud 15 häält. Kes võidab ja millise ülekaaluga, selgub 8. novembril. Siis on tegu salajase hääletamisega.

Neinar Seli pole veel oma formuleeritud mõtetega põllule tulnud, Madis Kallas käis oma seisukohti tutvustamas kõikjal Eestis, ka Pärnus, ja avaldas programmi. Kõlavaid sõnu välja jättes siinkohal mõni punkt tema tegevuskavast koos kommentaaridega.

Erasektori roll rahastamisel

Kallas: Tööandja poolt töötajate tervise heaks tehtud kulutusi peab saama teha maksuvabalt.

Kommentaar: Aplaus, presidendikandidaat! Aga tegu pole üksnes tervisega - kodanikelt ja erasektorilt on meie seadusandlusega sisuliselt võetud võimalus toetada maksuvabalt sporti, laulukoore, kirikuid jne.

Meil kardetakse paaniliselt rahapesu, näiteks Soomes mitte. Meil annab riik ise raha vähe, firmalt küsib erisoodustusmaksu, Soomes on vutipoiste püksisääredki toetajate embleeme täis. Seadust on vaja muuta.

Treenerite palk

Kallas: Kõigis maakondades tuleb moodustada vähemalt üks noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupp, mille treenerite palka panustavad ka riik ja EOK.

Kommentaar: Nii-öelda pilootprojektina üllatati spordiüldsust mõni aasta tagasi EOK osalusega treeninggruppides Tartus, Viljandis ja Jõgeval. Miks just seal ja miks näiteks Jõgeval meie kõigi raha eest turgutatakse Eesti mõistes nišialasid saalihokit ning kiiruisutamist, on ilmselt kellegi hea lobi tulemus, mitte laias mõttes arukas tegevus.

Päris imelik lahend sündis aga vahetult EOK presidendivalimiste eel neljanda keskuse loomisega (ärarääkimisega?) Põlvasse! Sealhulgas sealse suhteliselt olematu korvpalli edendamiseks. Oleks siis kõigi maakonnakeskuste vahel avalik konkurss korraldatud, küsitud, et mida teie teha kavatsete, kui palju ise raha panustate? Aga ei, vaikselt Põlva …

Talentide otsimine

Kallas nendib, et selline programm Eestis puudub, aga seda oleks vaja.

Kommentaar: Pärnumaa pakkus EOK-le algeid just sellise programmi kaudu EOK abiga oma maakonnast ja lähiregioonidest Eesti riigile sporditalente sõeluma hakata. Tehti ära päris tõsine ajutöö, paraku seni see idee toetust ei leidnud.

Spordiklubide elujõulisus

Kallas: Spordiklubide nõrkuseks on nende väiksus ja liiga kitsas tegevusvaldkond.

Kommentaar: Kellegi kõrva pistetud jabura jutuga, et väikesed klubid pole jätkusuutlikud ja seetõttu tuleb nende rahastamine lõpetada, tuli mitu aastat tagasi välja Tallinna spordijuht Rein Ilves, nüüd mängivad seda plaati Madis Kallas ja tema asepresidendikandidaat Erki Nool.

Kakskümmend aastat tagasi tuli demokraatia, mindi üle klubide süsteemile, öeldi, et tehke, poisid, olge rõõmsad ja sportige. Nüüd tahetakse käsi väänata. Kes sellest võidab, kui siga ja kägu ehk näiteks vibulaskmine ja lauatennis ühte klubisse surutakse – hakatakse täpsemalt laskma ja rohkem sette võitma?

Kallas ja Nool ütlevad, et alla saja liikme on jama, aga näiteks Pärnumaal pole sadat liiget viiendikuski 58 klubist, Pärnu linna enam kui 60 klubist on sada ja enam liiget seitsmeteistkümnes. Küsin – keda segab nelja koroonataadi klubike, mis riigi- ega linnakassast nagunii sentigi ei saa? Jätke ta rahule, ärge hakake amööbseid monstrumeid tegema! Spordikoolidest kui huvialakoolidest on ju kolhoosikord selgelt näha. Majandi kontor on, kõik seega ok.

Sportlaste toetused

Kallas: Süsteem toimib, aga katab kuludest vaid 25%, mis on ebapiisav.

Kommentaar: Eesti toetussüsteem on arenenud uue iseseisvusajaga olematusest täiesti arvestatavale tasemele. Loomulikult tahab iga sportlane rohkem võistlustel ja laagrites käia, aga virisemiseks pole erilist põhjust. Tähelepanu tasub pöörata aga sellele, kas tahaksid Kallas ja Nool anda raha eeldatavatele talentidele tulemuse tegemiseks ette või toetada juba kasvavaid taimi. Toetada oletatavaid andeid tähendab mingis mõttes lennukilt raha külvamisest, tulemusteni, mille eest rahaga tänatakse, tuleb ju ka kuidagi suu kõrvalt jõuda … Nokk lahti, saba kinni.

Oluline oleks enne Seli või Kallase poolt hääletamist teada, mis suunas käivad nende mõtted mitteolümpiaalade ja võistkonnaalade rahastamise teemal. Kallase programmis on see osa üldsõnaline lauseke, aga sellest võib ka aru saada, sest hääli tahaks ju 8. novembril fitness’i kolmandalt versiooniltki saada.

Sport ja haridus

Kallas kiidab Audentese ideed, kuid pole rahul tulemuslikkusega. Ka näeb ta vajadust luua kõigi suuremate keskuste gümnaasiumides spordiklassid.

Kommentaar: Tänapäeva laialdaste võimaluste juures napib enamikul aladest lapsi, kes trenni teha sooviksid. Aga masside kaotamise pärast pole ehk mõtet nutta, kui on talente, kel nii eeldusi kui tahet. Antagu aga tuld!

Koostöö jõustruktuuridega

Kallas loodab teha siseministeeriumi ja kaitseministeeriumiga senisest tõhusamat koostööd.

Kommentaar: Mõte hea. Näiteks “igaks juhuks” eksisteeriva kaitseväe eelarve kõrval on spordi raha küünemusta suurune. Laskurite, mõne sõudja ja veel kellegi kõrval võiksid paljud sportlased olla kaitseväe palgal. Kaitseväe supertasemel võrkpallimeeskond, siseministeeriumi korvpallimeeskond… Tehnikaspordist rääkimata.

Medal, massid, spordirõõm, tervis?

Kommentaar: Kallase programmist puuduvad niisugused teemad nagu tervisesport ja spordibaasid. Pigem paistavad tema kui endise Eesti koondise tasemel sportlase mõtetest Erki Noole kõrvad. Ja Nool teatavasti tunnistab mõõdupuuna vaid medalit. On medal, oled, ei ole medalit, ei ole sindki. Punkt. Oo medal, sa oled rahu! Rahvale ja rahvusele ohtlik tendents, mis õnneks mõistlikumate poolt seni vaos hoitud.

Baasidki vajanuks lõigukest. Kas aidata hinge vaakuva Saku Suurhalli omanikke, kaevata Lääne-Virumaale esinduslik sõudekanal, kuidas arendada Otepää suusakeskust jne.

Kokkuvõtteks

Tuleb igati tervitada Madis Kallase julget turule tulekut. Oma eesmärgi spordirahvas kihama või vähemalt veidi aktiivsemalt jutlema panna on ta juba täitnud. Üldjoontes on ta ideed edasiviivad ja ma olen valmis kihla vedama, et 8. novembril kogub Kallas rohkem hääli kui üles seadmisel.

Eesti spordile oleks muidugi kõige rohkem kasu sellest, kui kaval ja elukogenud Seli ning särasilmne uutja Kallas ühes meeskonnas edasi läheksid, aga seda on palju loota.

Esmalt ootame aga Neinar Seli programmilisi seisukohti. Need ütleb ta välja teisipäeval, kaks päeva enne seda, kui üle saja valija sedeliga kasti juurde läheb.

Tagasi üles