/nginx/o/2009/04/03/158458t1hb094.jpg)
USA esileedi Michelle Obama lõi labida Valge Maja taga muruplatsi, et sinna köögiviljaaed rajada, Londoni haljasaladel pannakse tänavu siin-seal lillede asemel kapsad kasvama, Helsingis juba kasvatati lehtpeeti ja Eesti meedia kuulutab köögiviljaseemnetele megaläbimüüki.
Seltreti Pärnu Allika aiakeskuse juhataja Lia Kivi kinnitab, et tänavu kevadel ostavad inimesed varasemate aastatega võrreldes märkimisväärselt agaramalt köögiviljaseemneid. Hulgaliselt on esmakatsetajaid.
Kas üleilmne majanduskriis muudab eramute ümber rohetavad muruplatsid põllulappideks? See ei pruugi sugugi nii olla, sest aretatud on sedavõrd nägusa ilmega köögivilju, mida üliedukalt saab kasvatada lillepeenras või rõduampliteski.
Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi juhatuse liige Tamara Mesila julgustab potipõllumajandusega katsetama igaüht, kel kas või tilluke maalapp.
Näiteks saab koduaias edukalt kasvatada põõsas- ja ripptomateid. Tomatiseemne muldapistmiseks kipub praegu aeg juba hiline olema, aga see-eest on kevadel turul tomatitaimede valik alati ülikülluslik olnud.
Aias peenral või terrassil potis kasvatamiseks tasub kevadel müüjatelt küsida põõsastomatite taimi, need on madalakasvulised, aga annavad sügiskülmadeni ülirikkalikult saaki. Seepärast oleks põõsastomateid hea toestada, muidu vajuvad nad viljakobarate all pikali.
Tomatite seast leiab punaseid ja kollaseid ripptomatisorte, mida võib kasvatada rõdul lilleamplis või kastis.
“Hea on ju suvel mööda minnes kolm-neli tomatit maiustamiseks suhu pista,” tõdeb Mesila.
Leidub selliseidki tomateid, mis meelsamini kasvavad hoopis toas aknalaual.
Tundub tavatu ja veider, aga terrassil võiks koguni kartuleid kasvatada. “Miks mitte kasvatada panges varaseid kartuleid, kartulite õisi on ju valgeid, siniseid, roosasid - need on ilusad,” soovitab Mesila.
Kartulite panges või tünnis kasvatamiseks tuleks pisikeste aukudega anuma põhja esmalt pisut mulda puistata ja sellesse pista juba idanema läinud mugul. Kartuleid oleks hea idandada valguse käes, nii on idud tugevamad ja taime kasv kiirem.
Kartul läheb panges jõudsalt kasvama, sest muld on selles kindlasti soojem kui maapind. Kartulivarte kasvades tuleb neile mulda peale raputada. “Nii kartul muudkui kerkib, teie mullake aga,” õpetab Mesila. “Kahest pange pandud kartulist saab kindlasti vähemalt 30-40 kartulit.
Idanema läinud kartulid tasub pange panna aprilli lõpus ja katta külma eest kattelooriga, siis saab juba jaanipäeval värsket kartulit süüa. “Aga ega pangesid tasu kohe iluaeda välja tuua, värvige panged või näiteks majaehituselt ülejäänud suured värvipotid ära ja tooge nad välja siis, kui taimed juba õitsevad ning ilusad on,” soovitab Mesila. “Samuti võib panges-potis kasvatada varast kapsast, salatit või mida iganes süüa armastate.”
Kui panges mulla pind tihedalt sibulaid täis tippida, saab sealt pikka aega salatisse või supi peale rohelist lõigata.
Lillepeenraid võib ääristada kuumaasikatega. Need ei anna võrseid ning õitsevad ja annavad saaki juunist külmadeni.
On aretatud roosade õitega maasikaid, mis sobivad kasvatamiseks amplis või rõdukastis ning õitsevad ja annavad magusaid marju samuti sügiskülmadeni. Selliseid amplimaasikataimi tasub kevadel aianduspoodidest küsida. Aed- ja kuumaasikaid võib edukalt pangeski kasvatada.
Juba tuntud lillepeenrataimed on ilukapsad, kuid lehtpeetidegi seas on erakordselt ilusaid säravkollaseid, punaseid ja tumelillasid sorte, mis ülihästi lillepeenart kaunistama sobivad, nimetab Kivi.
Näiteks Helsingi tänavatel võis mullu suvel erksavärvilisi lehtpeete ja käharate lehtedega peterselle imetleda.
Lehtpeedi pluss on seegi, et selle taime pealsed võib ära süüa. “Need lehed sobivad toorelt salatiks,” tutvustab Kivi.
Salatitaimede hulgas leidub samuti põneva välimusega sorte, mis lillepeenrasse sobivad, aga kasvavad edukalt rõdukastiski.
Kui maja ümber on rajatud vaid iluaed, võib köögiviljapeenrale asukoha leidmisel fantaasial lennata lasta. Näiteks kui teil on hoovis liivakast, millest enda lapsed välja kasvanud, aga tulevasi lapselapsi lootes ei tahaks seda lammutada, võib kasti suveks köögiviljataimede potte täis laduda.
Nii on peenral korrektne puidust piire ja vajadusel saab ärasöödud taimedega potte peenrast välja võtta ja uusi lisada. Kasti keskele võib panna aedoa või herne keppide najale ronima, ümber tomatid ja äärtesse kurgid, kabatšokid või koguni arbuusi, mis üle kasti ääre murule ronida saaksid. Muidugi võib liivakastist kujundada uhke maitsetaimede kasvulava või hoopis lillepeenra: keskele kõrgemad lilled ja äärtesse madalamad.
Köögiviljade seast leiab abimehi, millega silma häirivat varjata, näiteks võib panna küttepuude riida najale aedubadele ronimiseks kepid või luua kompostikasti ümber põldubadest varjava heki.
Isegi vanast kartuli- või suurest prügikotist annab peenra kujundada. Kott mulda täis ja külgedesse augud, millesse võib istutada kas maitsetaimi või maasikaid.
Kuni taimed väikesed, saab kotti pilkude eest varjul hoida, aga kui taimed juba suuremad ja koti ära varjavad, võib selle aia uhkuseks välja tarida.
Et püstiseisvat kõrget kott-peenart kasta, tuleks sellesse mulla keskele panna voolik, millesse augud torgatud. Kui ülevalt voolikusse vett valada, niriseb see ühtlaselt koti sees olevat mulda niisutama.
Maitsetaimed on enamasti üheaastased ja järgmisel aastal saab kotti uued istutada, aga maasikakott tuleks talveks keldrisse hoiule viia.
Enne talvekorterisse transportimist võiks kastmisega piiri pidada, sest kuiv muld on kergem tõsta.
“Kel raha rohkem on, võib poest spetsiaalsete avadega kasvatustünni osta,” soovitab Mesila. “Neid on nii savist kui savivälimusega plastmassist.”
Kui aga kuurinurka on kogunenud vanu pesukausse (hea, kui auklikke), saab neist korruspeenra meisterdada.
Kõige laiem kauss alumiseks korruseks, sinna võib äärtesse ringina istutada näiteks tomateid või kurke, mis üle ääre kasvades kausi ära varjavad.
Selle laia kausi peale keskele sobitada veidi väiksem kauss, kuhu saab maitsetaimed külvata, ja selle keskele omakorda mõni pott, millesse veel midagi meelepärast istutada.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)