Pärnu vabakooli õpilased ja lätlased Skujene põhikoolist käisid Nordplusi projektiga Islandit vallutamas, kultuuri avastamas ja keelt õppimas. Õppereisi sihtpunkt oli kool nimega Grunnskóli þórshafnar. Kogu rahvusvahelise projekti koordinaatorkool on Pärnu vabakool ja projektijuht inglise keele õpetaja Nik Peroš.
Projekti eesmärkideks on edendada osalevate koolide ja inimeste suhteid; kasutada hariduses rohkem innovaatilisi ja loovaid õppimisvorme; luua tugevamat ühendust Põhjala piirkonna riikide ja koolide vahel.
Reis algas Tallinna sõiduga, kust praamiga Helsingisse seilasime. Soome pealinnas ootas buss, mis sõidutas meid Helsingi lennujaama. Icelandairi lennuk lennutas meid pea nelja tunniga Islandi pealinna Reykjavikki Keflaviku lennujaama.
Lennukist õue astudes pidime peaaegu ära lendama, sest sealne tuul polnud mitte ainult külm, vaid ka väga tugev. Rentisime kaks minibussi ja meie seikluslik reis Thorshofni poole algas. Meie esimene peatus oli ühes väga erilises kohas – Godafossi ehk jumalakose juures. Õpilastele avanes kaunis vaatepilt suurest ja jõulisest kosest, mille tugev veekohin paljudel isegi külmajudinad üle selja jooksma pani. Ööbisime Blondöusi linnas meeldivas hostelis.
Teisel päeval jätkasime sõitu. Autosõit kujunes lõbusaks ja nauditavaks ning pärast nelja-viit tundi sõitu jõudsime Akureyri linna, kus sirutasime veidi jalgu. Jalutasime vanalinnas ja sadamas ning einestasime kohalikes kohvikutes-baarides. Sõitsime veel mõne tunni imekauni maastikuga Islandil ja jõudsimegi kauaoodatud paika – Thorshofni linna.
Meid ootasid ees naerusuised kohalikud ja muidugi kooliõpilased. Meid juhatati koolimajja, kus sõime õpilaste ja nende vanemate tehtud võileibu, koogikesi, suupisteid. Pärast seda jagati vabakooli ja Läti õpilased kohalike perede vahel ära. Edasi suundusime peredesse, õhtustasime ja saime siis jälle kõik kokku vanas spordihoones, kus meile näidati õudusfilmi.
Kolmandal päeval tutvusime üksteisega naljakaid mänge mängides ja õppisime ruttu ära üksteise nimed. Kolm riiki tutvustasid oma maad ja kooli. Pärast põhjalikke tutvumismänge sõitsime minibussidega Islandi kõige põhjapoolsemale, Langaniesi poolsaarele, kus kuulasime giidi huvitavat juttu poolsaare ajaloo kohta ja sõime perede kaasapandud võileibu, nautides mõnusat, karget Islandi ilma. Jalutasime kohalikus rannas ja sõitsime tagasi koolimajja. Noortele jäi meelde diskoõhtu, kus kõigi kolme riigi suurimad tantsulõvid said oma oskusi näidata ja lihvida.
Neljanda päeva veetsid noored kohalikega. Kes sõitis farmis ATVga, kes ratsutas, kes magas. Vabale ajale järgnes kodune õhtu koduse õhtusöögi ja jutuajamisega võõrustajaperes.
Viiendal päeval pidime juba toredate Thorshofni elanikega hüvasti jätma. See oli ühtaegu nii kurb kui rõõmus. Kurvad olime, sest eestlastele ja lätlastele iseloomulik tagasihoidlikkus oli just kaduma hakanud, olime saanud uusi sõpru ja nüüd pidime juba neile nägemist ütlema. Rõõmsad olime muidugi sellepärast, et saime uusi tutvusi ja kogemusi.
Sel päeval sõitsime üle tohutute mägede ja mööda Krapla vulkaanist. Loodus oli Islandile omaselt väga ilus ja ükskõik, kas vaatad paremale või vasakule, on loodusel ringivaatajale pakkuda kauneid vaateid. Külastasime Islandi suurimat koske, mille nimi on Dettifoss. Õhtul ujusime kuumaveeallikas ja näitasime hosteli köögis oma kokaoskusi, küpsetades koos hobuseliha.
Järgneval päeval sõitsime pika tee, et jõuda Stykkisholmeri linna, kus meie inglise keele õpetaja ja grupijuht Nik kunagi elanud oli. Enne linna sissesõitu külastasime Islandi ühte suurimat hüdroelektrijaama, kus meid viidi maa alla ning näidati, kuidas n-ö „asjad“ töötavad. Noortele pakkus see käik pinget, sest oma silmaga midagi niisugust näha oli väga põnev.
Õhtupoolikul, kui õues oli just pimenenud, jõudsime Stykkisholmerisse. Mõni reisist väsinud noor läks kohalikku kuumaveebasseini aega veetma, samal ajal kui Youth hostelis valmistati hoolega õhtusöögiks lambaliha.
Seitsmendal päeval sõitsime Stykkisholmeri linna ümbruses ringi. Esimesena läbisime jalgsimatka Helgamäele, kus legendi kohaselt elas kunagi Islandi kauneim neid, kes ehitas oma abikaasaga kiriku. Kiriku kõrval on mägi, kuhu otsa ronides ühtegi sõna lausumata ja mäe tipus tuulde kolm soovi sosistades pidavat soovid täituma. Pärast seda sõitsime vaatama maailmakuulsaid Islandi liustikke. Ronisime kaljudel ja pidasime suvemajade rajoonis mõnusa pikniku.
Viimasel päeval ärkasime juba kell 2.30, et sõita Stykkisholmerist Reykjavikki Keflaviku lennujaama ja koju naasta.
Reis Islandile andis noortele õppuritele julgust suhelda inglise keeles, uusi kogemusi ja sõpru välismaalt. Eesti ja Läti noored said reisi vältel omavahel väga hästi läbi ja reisil osalenud õpetajad jäid noortega väga rahule. Projekti ja reisi eesmärk sai täidetud ja rohkemgi veel, kui enne reisile minekut loodeti ja oodati.
Nordplusi projekt jätkub veel aastaid ja juba sel kevadel lähevad vabakooli õpilased koos Islandi õpilastega Lätti, kus sealsed võõrustajad õpetavad külalistele kohalikku keelt ja kultuuri. 2013. aasta kevadel ja sügisel ootab vabakool külalisi Islandilt ja Lätist.