Mahl sobib hästi hommikuseks äratajaks

Mai Maser
, toitumisteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai Maser rõhutab, et mahlas on kasulike ainete kontsentratsioon suurem kui samas koguses puuviljades, aga suurem on energiasisalduski.
Mai Maser rõhutab, et mahlas on kasulike ainete kontsentratsioon suurem kui samas koguses puuviljades, aga suurem on energiasisalduski. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Poes võtab mahlade valik silme eest kirjuks. Õige leidmisel peaks inimene mõtlema oma vajaduste peale, sest eri mahladel on ise ülesanne täita.

Mahl on fruktoosisisalduse tõttu hea energiaallikas hommikul, kui maksa glükogeenivaru on ööga tugevasti kahanenud, aga ka hea vahepala päevasel ajal. Mahlas on kasulike ainete kontsentratsioon suurem kui samas koguses puuviljades, kuid suurem on energiasisalduski. Seega tuleb mahla energeetilise väärtuse, vitamiinide ja mineraalainete sisalduse pärast lugeda pigem toiduks.

Rusikareegel mahla energiahulga määramisel on: mida magusam puuvili, seda suurem on tema suhkru- ja energiasisaldus. Toidusoovitustes peetakse vajalikuks süüa iga päev 200–300 grammi puuvilju või juua klaas või kaks täismahla.

Mõni vajab lahjendamist

Kahtlemata on hea valik värskelt pressitud mahl, kuid kõigist puuviljadest ei saa seda valmistada. Mõni puuvili on 100protsendise mahlana liialt happeline või liig tugeva maitsega ning vajab lahjendamist või segamist teiste puu- ja juurviljadega.

Naturaalsed mahlad valmistatakse värsketest puuviljadest ja mahlad sisaldavad keskmiselt 82–90 protsenti vett, peale selle vitamiine, parkaineid, pigmente ja eeterlikke õlisid. Mahla koostis sõltub eelkõige toorainest ja selle küpsusest. Naturaalseid mahlu sobib kasutada toitude valmistamiseks või ülejäänud mahladega segamiseks.

Toormahl on naturaalse mahla erivorm. Seda ei ole kumutöödeldud ega lisatud muid toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid lahjendamata suhteliselt vähe.

Täismahl ehk 100protsendine mahl on oma maitselt ja koostiselt naturaalsele toormahlale kõige lähedasem. Tänapäeval valmistatakse täismahlu kontsentraadist, mida lahjendatakse veega kuni mahlale ette nähtud kuivainesisalduse saavutamiseni. Täismahlale ei ole lisatud konservante ja tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus on kirjas, et toode on valmistatud 100 protsenti mahlast ja suhkrut pole lisatud.

Äsja pressitud mahla ja pakendatud täismahla peamine erinevus seisneb valmistamise tehnoloogias. Pakimahla on eelkuumutatud ehk pastöriseeritud, et tagada mahla parem säilivus. Värskelt pressitud mahla ei ole kuumtöödeldud, seetõttu on selle säilimisaeg väga lühike.

Nektarite täismahla -või püreesisaldus on 25-50 protsenti. Ülejäänu moodustavad vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid ja antioksüdandid. Nektaritesse on lubatud lisada suhkrut ja teisi magustajaid. Sageli kasutatakse nektarite valmistamisel eri mahlade segusid või eksootiliste viljade püreesid. Kuna poole nektarist moodustab vesi, on bioloogiliselt väärtuslike ühendite sisaldus nektarites poole väiksem.

Mahlajoogid on veel lahjemad. Nende täismahlasisaldus on 10–30 protsenti ja neid võib võrrelda koduse morsiga.

Mahlajoogile on lisatud vett või suhkrut ja selle koostisest leiame tihti kunstlikke magusaineid, paksendajaid (tekitavad viljaliha olemasolu efekti), konservante, aroomi- ja lõhnaaineid, antioksüdante.

Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lahustumatuid kuivaineid, näiteks pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Kolm eelmainitut kuuluvad kiudainete hulka ja on vajalikud normaalseks seedetegevuseks ja kõhukinnisuse vältimiseks.

Hapu viib kaltsiumi välja

Kõik rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavad mahlad on vähem või rohkem ebasoodsad seedekulgla krooniliste haiguste puhul, tugevalt hapud mahlad seovad kaltsiumi ja viivad seda organismist välja. Samuti tekitab mõni mahl vahel allergiat. Ülitundlikele inimestele põhjustavad kõige sagedamini allergiat tsitruseliste mahlad, eriti apelsinimahl.

Õiget valikut aitab teha pakendil olev tooteinfo. Samuti hõlbustab valikut paljude toodete GDA-märgistus. See näitab ära mahla suhkrusisalduse klaasi kohta ja teatab, mitu protsenti see moodustab päevasest suhkrukogusest.

MIS ON MIS?

Täismahla ehk 100protsendist mahla valmistatakse täismahla kontsentraadist, mida lahjendatakse veega kuni mahlale ettenähtud kuivainesisalduse saavutamiseni.

Nektarite täismahla- või püreesisaldus on 25–50 protsenti. Ülejäänu moodustavad vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid ja antioksüdandid. Nektaritesse on lubatud lisada suhkrut ja teisi magustajaid.

Mahlajoogid on veel lahjemad. Nende täismahlasisaldus on 10–30 protsenti ja neid võib võrrelda koduse morsiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles