Juhtkiri: Kas koolivõrk muutub vaikuses?

Pärnu Postimees. Foto: PP

Arengukavadesse, mida kord kosmeetiliselt parandatakse, kord põhjalikult uuendatakse, võib suhtuda nii või teisiti, kuid ei maksa unustada, et ühel päeval võidakse hakata paberil kavandatut tõepoolest täide viima. Praegusel juhul on see eriti reaalne avalikustamisele suunatud “Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013–2025” puhul.

Kindlasti pole teenekas koolipapa Tõnu Tõniste ainus, kellel arengukavas määratud ümberkorralduste suhtes etteheiteid on. Kui mõelda praegusele ja kavandatud koolivõrgule, on vahe väga suur: linnale jääb vaid kaks mammutgümnaasiumi (Sütevaka humanitaargümnaasium on erakool ja täiskasvanute gümnaasium eri seisus), kus puuduvad nooremad kooliastmed. Pöördumises, mille Tõniste saatis Pärnu linnavolikogule ja -valitsusele ning Pärnu Postimehele, seisabki esimese ja kindlasõnalise ettepanekuna mitte minna teineteisest eraldi põhikoolide ja gümnaasiumide süsteemile.

Samasuguseid koolivõrgu korrastamisi, nagu plaanitakse Pärnus, võetakse ette kogu Eestis ja mujalgi. Tartu ülikooli emeriitprofessori Raik-Hiio Mikelsaare Sirbis ilmunud artiklis “Eestisse tuleb luua haridusinnovaatika keskus”, mida soovitab lugeda Tõnistegi, on koolivõrkude ümberkorraldamise kohta teraselt üldistades tähendatud: “Miks peab 9. ja 10. klassi vahele tõmbama piiri ja kasutama selleks koguni eelmainitud finantskiilu löömist omavalitsuse ja riigi haridusrahastamisse?” Tõepoolest, miks?

Vähemalt avalikult ei ole Pärnu hariduse arengukava plusside ja miinuste kohta sõna võtnud ükski koolijuht, ju on lepitud sellega, et otsus tehakse nende arvamust kuulmata. Pärnu Postimees ei hakka kõnealust arengukava üheselt hukka mõistma, kuid avaldab siiski lootust, et arengukava avalik arutelu 19. novembril ei jää julgete osalejate puudumise tõttu vaikseks tunniks.