Sõjaveok, mis töötas piimaautona

1940. aastal Citroëni tehases valmistatud veoauto on täiesti töökorras ja liiklusregistris arvel. See masin on Eesti peale üks vähestest, mis 1989. aastast alates peaaegu kõigil üle-eestilistel vanade veoautode kogunemistel käinud. Foto: Urmas Luik

Aastal 1946 Kuramaalt Wehrmachti sõjatrofeena Pärnumaale jõudnud veoauto Citroën teenis sõjajärgsel ajal rahvamajanduses.

Kitsukese salongiga veok, kuhu tugevama kondiga sohvril asja pole, oli aastaid Are meierei käsutuses.

Selle töö peal peeti masinat 1952. aastani, siis kanti auto maha ja lammutati.

“Kui mina ta 1980. aastal leidsin, oli temast järel vaid mõne plekitükiga raam,” meenutab Talts. “Esialgu tundus lootusetu sellisele masinale juppe leida, kuid tasapisi hakkas asi arenema. Suure-Jaanis oli olnud kunagi samasugune tuletõrjeauto, neilt sain veokale esisilla, Türi kandist tagasisilla. Nõnda, jupp jupi haaval masin täienes, lõpuks jõudsin välja Pihkva lähedale, kust tõin käigukasti. Kui 1986. aastal toimus 1000 versta sõit Pärnust Riiga ja tagasi, oli see masin valmis ja sai sellega sõidule mindud.”

Kapoti all tuksub sõidukil originaalilähedane mootor. Talts ütleb, et ei saa praegu autole iluravi teha, see tähendab vuntsida masinat väljast ühtlasesse värvikuube. Citroëni puhul on nimelt tegu kogenud filminäitlejaga, millel praegugi mitu projekti pooleli. “Kui on vaja filmi minna, peab olema just selline nagu praegu, veidi väsinud väljanägemisega,” leiab omanik.