/nginx/o/2011/03/14/538104t1hf8f6.jpg)
Lootsin väga, et mardi- ja isadepäevaga tipneva nädala tippsündmuseks kujuneb Eesti Olümpiakomitee ehk riigi tähtsuselt teise presidendi valimine, aga võta näpust.
Iira Igasta: Kahju on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika presidendivalimised tekitasid meie riigis rahvusringhäälingust alustades ja väiksemategi meediaväljaannetega lõpetades EOK presidendi valimisest tublisti rohkem elevust.
Kahju. Ehk väärinuks Eesti spordi tulevikuarutelud rohkem meediaruumi kui üks “Foorumi” saade.
Kahju pole riigikogu ega Euroopa Parlamendi reformierakondlastest, kes integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) skandaali paha aimamata sattusid, vaid mõttetult raisatud rahast.
Ei saa aru, kuidas aitab Ida-Virumaa venelasi Eesti ühiskonda lõimida Keit Pentus-Rosimannusest tehtud film “Keskkonnaministriga loodusest ja ilu olemusest” või film Kristiina Ojulandist maal, maa all ja merel.
Riigikogu liige Mati Raidma on vähemalt tunnistanud, et ta ei näe selles mingit probleemi, kui venelastele tutvustatakse Eesti poliitikuid. Aga siis võinukski raha taotleda ja jagada poliitportreede, mitte Eesti rahvakultuuri tutvustavate filmide tarbeks.
Võib-olla tõesti ei tunne idavirumaalased meie võimupartei poliitikuid, kuid kas see tundmine neid Eesti ühiskonda sulanduda aitab, on küll küsitav.
Ehk aitaks rohkem see, kui suunata see riigi raha filmide asemel kasvõi töökohtade loomiseks nii maal, maa all kui merel või toetada muukeelsete laste huviharidust, korraldada lastele ekskursioone, pakkuda tasuta teatri- või kinokülastust.
Kahjuks ei ole ma kuulnud hea palga peal Eesti arste-ehitajaid kurtmas, et Soome televisioon ei tutvusta neile küllaldaselt Soome poliitikuid ega rahvuskultuuri.
Kahju ei ole politsei peadirektorist Raivo Küüdist, kes kahe veel jahtumata jama kõrval – uurimisorganite saamatus Türil ja konflikti ebaõnnestunud lahendamine Viljandis –, sattus nüüd tähelepanu keskmesse Ida prefektuuri ilmnenud kuritegude seeriaga ja eile ametist tagasi astus. Lõpuks ohverdati nagu malemängus lippki, et kuningas püsiks.
Aga mul on kahju etturitest ehk reapolitseinikest, kes teedel ja tänavatel peavad meie turvalisust tagama ja kiirustajaid ohjama.
Just nende peale valab viha välja kraakleja ning just nemad on need, kellele paljud kiiruseületajad mõnuga tuletavad veel pikka aega meelde taatlemata mõõteseadmeid ja ebaseaduslikke trahve.
Kahju, et usaldust nii kergelt kaotatakse, aga taastama peavad selle eelkõige needsamad madalapalgalised etturid.