Pärnut iseloomustavateks kaubamärkideks loetakse rannaliiva, parke ja poksiklubi. Seda mitteametlikult. Eesti patendiameti andmebaasidest leiab üle 30 ametliku kaubamärgi, mis sisaldavad sõna “Pärnu”.
Pärnu inspireerib kaubamärgistajaid
15. november 2012, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taotlusi Pärnut kätkevate kaubamärkide registreerimise kohta on patendiametile aastatega esitatud palju rohkem. Kuid eri põhjustel on nende menetlus liiva jooksnud ja kaubamärk registreerimata jäänud.
“Patendiamet lõpetab taotluse menetluse, kui taotleja ei kõrvalda tähtajaks puudusi, jätab tasumata riigilõivu, võtab ise oma taotluse tagasi,” avas patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja kohusetäitja Karol Rummi põhjusi, miks ühe või teise kaubamärgi menetlus sumbunud on.
Näiteks on registreerimismenetlus lõpetatud kaubamärgi PÄRNU LINA suhtes, mille registreerimist AS Pärnu Linakombinaat 1993. aastal taotles. Samuti ei jõutud lõpuni menetleda AS Hotell Viikingi 2000. aastal esitatud kaubamärgi Mr. Pärnu registreerimist.
Viljandi tuntum kui Pärnu
Neid näiteid on veel, ent huvitavamad on juhtumid, kus kaubamärgi registreerimisest on keeldutud. Näiteks ei registreeritud 2000. aastal AS Cibuse esitatud kaubamärke PÄRNU LEIB ja PÄRNU BATOON.
Miks täpselt, Rummi ei kommenteeri, sest ametil puudub õigus avaldada kaubamärkide kohta üksikasjalist infot. Küll võttis ta endale vabaduse üldsõnaliselt tutvustada kaubamärgiseadusest tulenevaid registreerimisest keeldumise põhjusi.
Näiteks puudub kaubamärgil eristusvõime: kaubamärgiks esitatud tähis näitab kauba või teenuse liiki (“leib” leivatoodetel, “autoremont” autoremonditeenustel), otstarvet (“kirjutamiseks” kirjutustarvetel), väärtust (“hea”), geograafilist päritolu (“Pärnu”).
Patendiamet keeldus registreerimast kaubamärki Pärnu Hansapäevad, millekohase taotluse Pärnu linnavalitsus 2007. aastal esitas. Ometi on patendiamet kinnitanud Viljandi Hansapäevad ja Tartu Hansapäevad.
Rummi selgitusel ei ole siin määravaks saanud geograafiliste paikade vahel vahettegemine. Küll olevat vahe kaubamärkidel. Kui tegemist on sõnamärgiga, mille koosseisus on üksnes kirjeldavad tähised, ei ole see kaubamärk registreeritav. Kui kaubamärk sisaldab peale sõnaliste tähiste kujunduselemente, on see registreeritav tingimusel, et sõnaline osa loetakse mittekaitstavaks ehk jääb vabalt kõigile kasutada.
Kui üksnes sõnalist osa sisaldav kaubamärk on omandanud eristusvõime või üldtuntuse ja taotleja on seda tõendanud, on see registreeritav toodete ja teenuste puhul, millel eristusvõime või üldtuntus omandatud, nagu näiteks Viljandi Hansapäevade puhul. Erinevalt Pärnu Hansapäevadest, mis järelikult nii tuntud pole.
Esimese eelised
Samuti on keeldumise põhjus varasemate õiguste olemasolu või varem registreerimiseks esitatud kaubamärk.
Näiteks üritas Pärnu linnavalitsus 1993. aastal registreerida kaubamärki Pärnu Postimees, ent see ei läinud läbi. Kaubamärk, mis praegu kuulub AS Ühinenud Ajalehtedele, registreeriti hoopis lehe toonasele juhatusele, kes oli taotluse jõudnud nädalapäevad varem esitada. “Varem esitatud taotlusel on eesõigus hiljem esitatud taotluse suhtes. Samal päeval esitatud taotlused on võrdsed,” selgitas Rummi.
See ei tähenda, et kaubamärk registreeritakse alati suvalisele, esimesena taotluse esitanud juriidilisele või füüsilisele isikule. “Kaubamärgitaotluse võib esitada igaüks, kuid kui ekspertiisimaterjalid tõendavad, et taotlus on esitatud pahauskselt, siis sellist kaubamärki sellele taotlejale ei registreerita,” märkis Rummi.
Ilmekas näide, et alati ei anta kaubamärki sellele, kes esimesena registreerima jõuab, on “Tere, Pärnu suvi!”. 24. mail 1993 soovis nimetatud kaubamärki registreerida AS Bermuda, kuid edutult.
Küll rahuldati Pärnu linnavalitsuse 13. juulil 1993 esitatud taotlus kinnitada seesama kaubamärk. Kolm aastat hiljem pole registreerimisprotsessis erand, pigem reegel.
Pikk protsess
Kõigepealt võetakse vastu kaubamärgitaotlus, kontrollitakse, kas taotlus on õigesti täidetud, lõivud makstud, loetelu täpne. Seejärel saadetakse taotlejale menetlusse võtmise teade. Kui esineb puudusi, palutakse need kõrvaldada. Kui puudusi pole, ootab taotlus ekspertiisijärjekorda, mis praegu on umbes aasta pikkune. Lõpuks jõuab taotlus eksperdi kätte, kes kontrollib, kas taotlus vastab kaubamärgi registreerimise nõuetele.
Kui jah, teeb ekspert registreerimise otsuse. Otsus avaldatakse Kaubamärgilehes ja kaks kuud on asjast huvitatud isikutel võimalus otsust justiitsministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada. Kui otsust ei vaidlustata ja taotleja maksab ära registrisse kandmise lõivu, kantaksegi kaubamärk registrisse ja Kaubamärgilehes ilmub teade, et see kaubamärk on registreeritud.
Kui aga ekspert selgitab välja, et kaubamärgi registreerimisel esinevad õiguskaitse andmist välistavad asjaolud, selgitatakse taotlejale, milliste asjaolude tõttu tema kaubamärk registreeritav ei ole, ja antakse võimalus selgitada oma seisukohti või esitada nõusolek.
Kui kõik argumendid on läbi kaalutud, teeb ekspert otsuse. Patendiameti kaubamärgiosakonnas korraldatakse ekspertiisikoosolekuidki ja keerulisema menetluse puhul tehakse otsus kogu osakonna abiga.